Taavi Aas: Tallinnasse lendamise piirangud tuleb kiiresti maha võtta
Majandus- ja taristuminister Taavi Aas tunnistas, et valitsuses on erimeelsusi Nordicale rahasüsti tegemise osas. Ka jätkuvad kõnelused LOT-i lahkumise üle lennuettevõtte omanike ringist. Küll soovib Aas võimalikult kiiresti võtta maha lennupiirangud, mis kehtisid niinimetatud Balti reisimulli ajal.
Balti reisimull on rebenenud katki. Kas praegu on ikka mõistlik hoida kinni lennupiirangutest Tallinna lennujaamas? Need võiks ju maha võtta?
Selles kriisis tuleb kõiki piiranguid vaadata omas ajas. Me ei saa isegi rääkida esimesest või teisest lainest. Meil on kevadest saadik olnud 3-4 eri situatsiooni.
Kuna Balti mulli enam ei ole, siis need piirangud tuleks läbi vaadata. Tänased piirangud on oma aja ära elanud, nüüd tuleb otsustada, kas lasta lendamine täiesti vabaks või kehtestada mingid teised mõõdikud.
Millal otsus lendamine vabaks lasta tehakse? Või vähemalt piirangud leevendatakse?
Ma tahaks, et see tuleks võimalikult ruttu, sel nädalal me valitsuskabinetis kokkuleppele ei jõudnud, jätkame järgmisel nädalal.
Kes valitsuses piirangute kaotamise vastu on?
Ütleme nii, et vastu on konservatiivselt mõtlevad valituse liikmed, ma rohkem ei täpsustaks.
Kuidas on poolakate lahkumisega Nordica tütarettevõttest Regional Jet? Mis on see summa, mida nad nõuavad aktsiate loovutamise eest?
See, et nad lahkuvad, see on selge. Läbirääkimised nende lahkumistingimuste üle meil käivad. Meie arvame, et LOT on meile võlgu ja poolakad arvavad vastupidist. (ERR-ile teadaolevalt nõuab LOT veidi üle miljoni euro, Eesti riik omakorda LOT-ilt ligi 2 miljonit).
Kas valitsuses endas on kõikide erakondade vahel üksmeel Nordicale 30-miljonilise rahasüsti tegemise osas? Nordica juht Erkki Urva on öelnud, et see raha kulub praeguse tegevuse jätkamiseks. Kas mõni valituse osapool on nõudnud, et tuleb ikka liine Tallinnast ka avada?
Kui neid vaidlusi ei oleks, oleks see asi juba ammu-ammu ära otsustatud.
Kõhklusi on kõikidel valitsuse osapooltel. Kõik tahavad olla veendunud, et kui see raha sinna pannakse, siis ettevõte jääb tööle. Meil on valitsuses erakond, mis mäletab, kuidas on läinud varasemate lennuettevõtetega (Estonian Airi pankrot 2015 –toim). Rahandusministeerium tahab olla kindel, et see rahapaigutus läheb õigesse kohta ja ka ma ise tahan selles kindel olla.
Nordica juhatuse esimees Erkki Urva on öelnud, et kui seda raha ei tule, siis on pankrot ukse ees. Sellega valitsus arvestab?
Ja sellega me arvestame, et tegemist on lõpliku otsusega. Kui me otsust abistada ei tee, siis see lennuettevõte lõpetab.
Kas Eesti riik peaks üritama maha müüa kasumliku osa ettevõttest, millele on korralikud liinilepingud välismaal lennuteenuse pakkumiseks?
Ma jään seisukohale, et backup variandina on meil ikkagi oma lennuettevõtet vaja. Me ei tea, kuidas teised vedajad käituvad, kui Nordica kaoks. Air Baltic hakkaks ilmselt vedama reisijaid läbi Riia, mitte ei lendaks Tallinnast otse. Ja allhanke kaudu tulu teenimine on väga mõistlik, see on suhteliselt riskivaba äri, sest raha tuleb XFlyle igal juhul läbi lepingute, isegi, kui reisijaid ei ole. Kriisi eel see äriplaan töötas hästi.
Olen Erkki Urvaga ka nõus, et iga hinna eest reise teha pole mõtet, sest piletihinnad on maas ja teised lennufirmad lendavad Tallinnast kahjumiga.
Toimetaja: Barbara Oja