Washingtoni kesklinnas asuv maja ehitati 1903. aastal isiklikuks residentsiks ühele arstile. Hiljem kasutati seda koolina ja külalistemajana, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

Alates 1994. aastast on maja Massachusettsi ja Florida tänava nurgal olnud Eesti saatkond, kuid selle hankimine ei olnud niisama lihtne ja eestlased pidid tegema veidi veenmistööd.

Toonane suursaadik Toomas Hendrik Ilves meenutas, et umbes 25 riiki oli üritanud maja osta, kuid see ei õnnestunud, sest naabruskonna kodanikuühendus oli vastu. Põhjus lihtne - nad ei soovinud kaotada parkimiskohti. Ilves aga ei tahtnud alla anda ja kutsus naabrid kokku.

"Ma võtsin kaasa Ann Tenno "Tallinna" raamatu, kus on pilt Tornide väljakust ja seal pildil on seitse torni ja selle maja ees on ka torn ja siis seal on samasugune katus ja siis ma, serveerides neile teed ja kohvi ja küpsiseid, nähes kõik väga ontlikud välja, tegin raamatu lahti ja ütlesin: "Vaadake, see torn siin maja ees sümboliseerib ja meenutab meie vanalinna."," kirjeldas Ilves, kes oli suursaadik USA-s aastatel 1993 kuni 1996.

Ilvese sõnul olid naabrid lummatud, eestlased loobusid osadest parkimiskohtadest ja saatkond sai loa maja osta. See aga oli alles algus, sest hoone oli väga halvas seisus.

"Me käisime nädalavahetustel Peeter Reštšinskiga, kes oli majandusnõunik, läbi kõikvõimalikke odavaid kaupluseid kaugel Virginias, et osta odavaid kroonlühtreid, odavat mööblit, mis nägi hea välja, aga ei pruukinud alati olla kõige vastupidavam, aga meil oli nii väike eelarve," meenutas Ilves.

Saatkonna töö jätkus selles majas suuremate vahejuhtumiteta kuni 2001. aasta suveni, kui vanadest elektrijuhtmetest sai alguse põleng. Tuletõrjujad lubati sisse üsna kiiresti, hoone päästeti, kuid rõõmustamiseks ei olnud põhjust.

"Olukord oli hullem, kui välja paistis, sest veekahjud olid suured kõikidele arvutitele ja asjadele, majale endale, aga teiseks tulid ka kokku kõik need varem majas olnud probleemid," rääkis Sven Jürgenson, kes oli suursaadik USA-s aastatel 2000 kuni 2003.

Jürgensoni sõnul olid nad esialgu õnnelikud, et maja oli kindlustatud, kuid hiljem tegi see olukorra hoopis keerulisemaks. Näiteks võeti läbi kindlustusinspektori ehitusfirma, mis tegi kohutavat tööd.

"Üleval, teisel korrusel on meil näiteks saal vastuvõttudeks ja kõigeks. Seal selgus hiljem - sest lagi ja kipsplaadid olid juba peal, alt näha polnud, oli vaja mingi toru vedada -, et põhimõtteliselt lihtsalt saeti pool seda laetala läbi ja veeti sealt toru, mis tähendab, et see saal oli kokkukukkumise äärel," rääkis Jürgenson.

Samade probleemidega seisab saatkond silmitsi ka nüüd. Elektri, kütte- ja jahutussüsteemid on vanad, niiskus on andnud võimaluse areneda hallitustel, maja konstruktsioon on kehv.

"Meil olid seal nurgad, kuhu pidime vaatama, et saaks nihutatud mingisuguse tooli või vaasi ette, et sinna inimesed seisma ei läheks, kuna me ei saanud päris kindlad olla, et kui sinna paar tõsisemat kolleegi ja partnerit lähevad seisma ja juttu rääkima, et nad siis sealt teiselt korruselt ilma treppi kasutamata esimesele ei jõuaks," kirjeldas Eesti praegune suursaadik USA-s Jonatan Vseviov.

Aastate jooksul on kasvanud ka saatkonna personal ja hoone ruumilahendus ei ole kõige parem. Lisaks on vaja suurendada IT-võimekust.

"Maja välisilme ei muutu. Ta jääb täpselt sama ilus ka edaspidi, aga seest saab olema parem, turvalisem, toimivam, kaasaaegsem ja ka päriselt diplomaatidel oma tööks kasutatav," ütles Vseviov.

Vseviov rõhutas, et saatkonna asukoht on suurepärane, sest see on lähedal riigiasutustele. Samuti on maja silmapaistval kohal ja just sellel tänaval, kus asub suur hulk teiste riikide esindusi.

Eesti saatkonnahoone remont kestab vähemalt poolteist aastat ja seniks kolivad meie diplomaadid asenduspinnale.