Armeenia kuulutas välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1601189520000 | amCalendar}}
Foto: AFP/SCANPIX

Aserbaidžaani väed ründasid pühapäeva hommikul Mägi-Karabahhi rindejoont ja tsiviilsihtmärke, vasturünnakus tulistasid Mägi-Karabahhi relvajõud alla kaks Aserbaidžaani relvajõudude kopterit. Armeenia kuulutas välja sõjaseisukorra ja üldmobilisatsiooni.

Seni ei ole selge, kes alustas esimesena tulistamist. Mägi-Karabahhi võimud teatasid esimesena, et Aserbaidžaan alustas rindejoone pommitamist, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Umbes kell 7 varahommikul alustasid Aserbaidžaani üksused laiaulatuslikku agressiooni, sealhulgas raketirünnakuid kogu kontaktliini ulatuses meie Mägi-Karabahhi üle. Nad sihivad tsiviilelanikkonda ja tsiviilinfrastruktuuri, sealhulgas pealinna Stepanakerti. Juba on teateid kaotustest tsiviilelanikkonna seas," ütles Armeenia välisministeeriumi pressiesindaja Anna Naghdaljan.

Aserbaidzaani president Ilham Alijev süüdistas lahingutegevuse alustamisest Armeenia üksusi.

"Armeenia relvastatud üksused tulistasid täna hommikul mitmest suunast meie asundusi, niisamuti meie sõjaväe positsioone erinevatest relvadest, sealhulgas raskekahuritest. Vaenlase tule tõttu on ohvreid nii tsiviilelanikkonna kui ka sõjaväelaste seas," ütles Alijev.

Mõlemad riigid levitasid ka sõjaväe videot vastaste positsioonide hävitamise kohta. Mägi-Karabahhi võimud väitsid, et tulistasid alla Aserbaidžaani kaks kopterit, kolm drooni ja hävitasid paar tanki.

Karabahhi julgeolekunõukogu andmetel on kokkupõrgetes Aserbaidžaani vägedega saanud surma kümmekond sõdurit. Aserbaidžaani peaprokuratuur teatas, et konfliktis on saanud haavata kuus tsiviilisikut. 

Armeenia kuulutas välja esmaspäevast algava sõjaseisukorra ja üldmobilisatsiooni, Bakuu ja Jerevan on teatanud tsiviilohvritest Mägi-Karabahhi rindejoonel puhkenud ägedates kokkupõrgetes. 

"Valitsus otsustas kehtestada sõjaseisukorra ja kuulutada välja üldmobilisatsiooni," kirjutas Armeenia peaminister Nikol Pašinjan Facebookis.

Bakuu teatas strateegilise tähtsusega mäe hõivamisest Karabahhis

Aserbaidžaani üksused hõivasid pühapäeval tunnustamata Mägi-Karabahhis strateegilise tähtsusega mäe, mis aitab kontrolli all hoida transpordiühendust Armeenia ja Mägi-Karabahhi vahel, teatas Aserbaidžaani presidendi kantselei.

Aserbaidžaani väed hõivasid 3000 meetri kõrguse Murovdagi mäe, ütles kantselei kõneisik.

Meedia teatel hävitasid Aserbaidžaani droonid Mägi-Karabahhis ka Armeenia õhutõrjekompleksi S-300.

Varem teatas Aserbaidžaan, et on Mägi-Karabahhi rindejoonel puhkenud ägedate kokkupõrgete käigus hõivanud kuus armeenlaste kontrolli all olnud küla.

"Oleme vabastanud kuus küla, viis Fizuli rajoonis ja üle Jebraili rajoonis," teatas kaitseministeeriumi esindaja.

Armeenia teatas umbes 200 aseri sõduri hukkumisest vaenutegevuses

Aserbaidžaani relvajõud on kaotanud Mägi-Karabahhi kontaktjoonel peetud lahingutes hukkunutena umbes 200 sõjaväelast, väitis pühapäeval Armeenia kaitseministeeriumi kõneisik Artsrun Ovannisjan.

"Meie andmetel on surma saanud umbes 200 Aserbaidžaani sõjaväelast, hävitatud 30 ühikut soomustehnikat, 20 drooni," ütles ta briifingul.

Mägi-Karabahhi relvajõud teatasid varem, et lahingutes on saanud surma 16 ja haavata üle 100 nende võitleja.

Bakuu teatas viieliikmelise perekonna hukkumisest vaenutegevuses

Aserbaidžaan teatas pühapäeval viieliikmelise perekonna hukkumisest Mägi-Karabahhi relvajõudude mürsutules.

"(Karabahhi separatistide) mürsutule tagajärjel sai (Aserbaidžaani) Gašaltõ külas surma viieliikmeline perekond," ütles Aserbaidžaani peaprokuratuur avalduses.

Pašinjan ei välista Mägi-Karabahhi iseseisvuse tunnustamist

Armeenia peaminister Nikol Pašinjan ütles pühapäeval, et ta ei välista võimalust tunnustada Mägi-Karabahhi iseseisvust.

"Küsimus (Mägi-Karabahhi) tunnustamisest on meil päevakorral. Me peame väga tõsiselt arutama - kas me astume selle sammu või mitte," ütles Pašinjan Armeenia parlamendi eriistungil.

Eesti loodab tõstatada Mägi-Karabahhi konflikti ÜRO Julgeolekunõukogus

Eesti välisminister Urmas Reinsalu kommenteeris, et olukord Mägi-Karabahhi regioonis on väga murettekitav.

"Kutsun osapooli üles sõjategevust viivitamatult peatama ja võtma kasutusele kõik meetmed, et vältida olukorra edasist eskaleerumist. Vägivalla kasutamine erimeelsuste lahendamiseks on taunitav," ütles Reinsalu.

"Tähtis on, et pooled lõpetaksid viivitamatult vaenutegevuse ja asuksid erimeelsusi rahumeelselt lahendama. ÜRO Julgeolekunõukogu liikmena algatab Eesti konsultatsioonid Mägi-Karabahhi sündmuste tõstatamiseks ÜRO Julgeolekunõukogus," lisas ta.

Reinsalu suhtleb Armeenia ja Aserbaidžaani välisministritega, et rõhutada konflikti rahumeelse lahendamise olulisust.

"Eesti jaoks on oluline, et riikidevahelised erimeelsused lahendatakse sõjalise sekkumiseta. Seisame selle eest, et julgeolekuküsimustes järgitaks reeglitel põhinevat maailmakorda. Rahvusvahelisest õigusest lähtudes saavad riigid eksisteerida koos rahumeelselt," sõnas välisminister. "Tegemist on äärmiselt tõsise olukorraga, millel on suur mõju rahule ja julgeolekule kogu regioonis," ütles Reinsalu.

Mihkelson: olukorra eskaleerumine on ohuks kogu regioonile

Riigikogu liige, väliskomisjoni aseesimees Marko Mihkelson kommenteeris ERR-ile, et nii massiivset sõjalist kokkupõrget, nagu pühapäeva hommikul Karabahhi piirkonnas Aserbaidžaani ja Armeenia relvajõudude vahel on puhkenud, ei ole olnud väga pikka aega.

"Kasutusel on raskerelvastus. Esialgsete teadete kohaselt on hukkunuid ka tsiviilelanike hulgas juba," ütles Mihkelson.

Ta lisas, et lahvatanud kokkupõrkel on sügavam taust, kui 30 aasta jooksul külmutatud konflikt.

"Viimastel nädalatel on väga selgelt pingestunud suhted Türgi ja Venemaa vahel. Me teame, et Türgi toetab aktiivselt Aserbaidžaani, samas on teada, et Venemaa on selgelt oma vägedega kohal Armeenias ja on olemas informatsioon selle kohta, et viimastel nädalatel on Türgi suunanud Aserbaidžaani nii oma relvastust, näiteks ründelennukit F-16 oma meeskondadega, aga ka võitlejaid. Pole välistatud, et selle täna pingestunud olukorra taga on palju laiem kontekst ja see on väga ohtlik," hindas Mihkelson.

Ta tõi esile, et veel paari nädala tagune kokkupõrge taandus vaherahuks, kuid seekord ei pruugi enam nii minna.

"Praegune olukord, kus mõlemad süüdistavad teineteist massiivse sõjalise rünnaku alustamises, näitab, et tõenäoliselt lähitundidel ja lähipäevadel on konflikti eskaleerumisvõimalus päris suur," hoiatas Mihkelson.

Ta usub, et Eestil on ÜRO julgeolekunõukogus suur roll mängida.

"Ikkagi tuua konflikt läbirääkimistelaua taha. Igasugune eskalatsioon seal võib praegu oluliselt halvendada julgeolekuolukorda mitte ainult Lõuna-Kaukaasias, aga ka laiemalt," põhjendas ta.

EL kutsus naasma viivitamatult kõnelustele Karabahhi üle

Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Charles Michel kutsus pühapäeval lõpetama vaenutegevust Mägi-Karabahhis ja naasma viivitamatult läbirääkimistele. 

"Sõjategevus tuleb viivitamatult lõpetada, et vältida edasist eskaleerumist," kirjutas Michel Twitteris, kutsudes viivitamatult ja eeltingimusteta kõnelustele naasma. 

Euroopa Liidu välispoliitikajuht Josep Borrell rõhutas Mägi-Karabahhi läbirääkimiste taasalustamise tähtsust nõndanimetatud Minski grupi egiidi all, mida juhivad Prantsusmaa, Venemaa ja USA.

"Euroopa Liit kutsub vaenutegevuse kohesele peatamisele, deeskaleerumisele ja relvarahu rangele järgimisele," sõnas ta.

Mägi-Karabahhi konflikt on tekitanud Armeenia ja Aserbaidžaani vahel pingeid 30 aastat.

Rahukõnelused on suuresti ummikus alates 1994. aasta relvarahukokkuleppest. Viimane suurem jõupingutus konflikti lahendamiseks ebaõnnestus 2010. aastal.

Türgi lubas Bakuule täielikku toetust

Türgi lubas pühapäeval pärast ägedate kokkupõrgete puhkemist Mägi-Karabahhis Aserbaidžaanile täit toetust ja kutsus Armeeniat agressiooni lõpetama. 

"Toetame kõigi vahenditega oma Aserbaidžaani vendade võitlust oma territoriaalse terviklikkuse kaitsel," ütles Türgi kaitseminister Hulusi Akar avalduses.

"Türgi püsib Aserbaidžaaniga täielikult solidaarne. Oleme pühendunud Aserbaidžaani toetamisele kõikide vahenditega. Oleme kaks väga lähedast riiki. Tegelikult peame end üheks rahvaks kahe eri riigiga ehk siis see on väga unikaalne Türgi ja Aserbaidžaani suhe," ütles Türgi presidendi pressiesindaja Ibrahim Kalin.

Jerevan kutsus maailma üldsust takistama Türgi sekkumist Karabahhi

Armeenia peaminister Nikol Pašinjan kutsus pühapäeval rahvusvahelist üldsust astuma kõiki vajalikke samme takistamaks Türgi sekkumist Mägi-Karabahhi konflikti, märkides, et see destabiliseeriks lõplikult olukorda.

"Türgi agressiivne käitumine annab tõsist põhjust muretsemiseks. Sellisel seisukohal oleksid katastroofilised tagajärjed Lõuna-Kaukaasia ja naaberregioonide jaoks," ütles Pašinjan telepöördumises.

"Rahvusvaheline üldsus peab peatama ohtlikud arengud. Me seisame silmitsi tõsise ohuga ja vaja on valvsust. Meie võit sõltub meie ühistest pingutustest. Ja me võidame," ütles Armeenia valitsusjuht.

Türgi meedia teatel pidas Türgi president Recep Tayyip Erdogan varem pühapäeval telefonivestluse Aserbaidžaani riigipea Ilham Alijeviga.

Erdogan kinnitas valmisolekut anda Aserbaidžaanile igakülgset toetust seoses Mägi-Karabahhias lahvatanud vaenutegevusega.

Türgi meedia teatel nimetas Erdogan Armeeniat peamiseks ohuks rahule ja stabiilsusele regioonis.

"Türgi seisab õlg õla kõrval oma Aserbaidžaani vendadega nagu ta on seda alati teinud," lubas Türgi riigipea.

ÜRO peaekretär väljendas muret seoses olukorraga Mägi-Karabahhis

ÜRO peaekretär Antonio Guterres väljendas pühapäeval muret seoses olukorraga Mägi-Karabahhis ja kutsus üles vaenutegevuse viivitamatule lõpetamisele.

"Peasekretär kutsub pooli tungivalt üles viivitamatult võitlust lõpetama, asuma pingete leevendamisele ja naasma läbirääkimistele," ütles Guterresi eestkõneleja.

Toimetaja: Merilin Pärli, Merili Nael, Tarmo Maiberg

Allikas: ERR/BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: