Eelarvenõukogu hinnangul pole tuleval aastal puudujäägi suurendamine põhjendatud
Eelarvenõukogu hinnangul peaks suuremahuline eelarvepuudujääk jääma vaid kriisiaja meetmeks ning tuleval aastal pole puudujäägi suurendamine põhjendatud. Tuleva aasta eelarvepuudujääk ulatub koguni 1,9 miljardi euroni, moodustades 6,6-6,7 protsenti SKP-st.
Teisipäeval avaldatava riigi eelarvestrateegia 2021‒2024 järgi on Eesti valitsussektori eelarvepuudujääk tänavu 1,75 miljardit eurot. Seejärel hakkab puudujääk vähenema ja valitsuse eesmärgi kohaselt peaks puudujääk SKP-st ulatuma 2,5 protsendini.
Valitsus ei ole seadnud arvulist eesmärki puudujäägi suurusele sel ja järgmisel aastal, mil eelarvereeglite järgimine on Euroopa Liidus ajutiselt peatatud. Nõukogu hinnangul pole tuleval aastal eelarvepuudujäägi suurendamine põhjendatud, kuna kulukamad majanduse abimeetmed jäävad käesolevaase aastasse.
2022. aastal, kui majandus on prognoosi järgi saavutanud oma kriisieelse taseme, ulatub eelarvepuudujääk 1,6 miljardi euroni ehk 5,4 protsendini SKP-st. Eelarvenõukogu hinnangul ei ole alates 2022. aastast eelarvepuudujäägi kolme protsendi piiri ületamine enam põhjendatud.
Eelarvenõukogu soovitab valitsusel taastada aastatel 2023‒2024 struktuurne eelarvetasakaal. Alates 2022. aastast hakkab valitsussektori struktuurne eelarvepuudujääk küll vähenema, kuid ei saavuta 2024. aastaks veel tasakaalu.
Eelarvepositsiooni parandamiseks kriisi järel kavatseb valitsus ellu viia miljardieurose kulude kokkuhoiu kava, millest koguni pool rakendatakse 2024. aastal. Paraku ei selgu eelarvestrateegiast, milliste meetmetega kulude kokkuhoid saavutatakse. Seetõttu on eelarvenõukogu hinnangul kaheldav ka 2024. aastaks seatud eelarve-eesmärgi saavutamine.
Riigi eelarvestrateegias 2021‒2024 kavandatav eelarvepositsiooni parandamine ei ole seega eelarvenõukogu hinnangul piisavalt jõuline ja tugineb osaliselt meetmetele, mida alles hakatakse välja töötama.
Eelarvenõukogu hinnangul on tähtis, et ettevaates viiakse valitsussektori kulud paremasse kooskõlla oodatavate tuludega ja majanduse toetamine suuremahulise eelarvepuudujäägiga jääb vaid kriisiaja meetmeks. Laenurahaga jooksvate kulude katmine pole kriisijärgsel ajal otstarbekas ega pikaajaliselt jätkusuutlik.
Toimetaja: Barbara Oja