Terviseamet soovitab kaaluda maski kandmist
Terviseamet rõhutas oma laupäevases pressiteates, et olukord koroonaviiruse levikuga muutub üha tõsisemaks ning seetõttu tasuks laiemalt kaaluda maskide kandmist.
"Järgmised nädalad on kriitilised viiruse kontrolli alla saamiseks. Maski kandmine ei ole Eestis küll kohustuslik, kuid mask on väga hea täiendav meede distantsi hoidmisele, heale kätehügieenile ja heale respiratoorsele hügieenile," öeldakse terviseameti teates.
Amet rõhutab, et maski tuleb kanda kõigil mistahes haigussümptomitega inimestel avalikus kohas viibides või vältimatu lähikontakti korral. Maski peaksid kandma kõik koroonaviirusesse haigestunute kontaktsed ka juhul, kui sümptomeid veel pole.
Oluline on maski paigaldada, kanda ja eemaldada õigesti. Pärast maski eemaldamist tuleb käed desinfitseerida.
Tähtis on kasutada kõiki võimalusi, mis aitavad pidurdada viiruse leviku edasist laienemist, rõhutas terviseamet.
"COVID-19 haigus on jõudmas elutähtsate teenuste ja riskirühmadeni ehk haiglatesse ja hooldekodudesse. Arvestades viiruse leviku kasvu maailmas ja Euroopas, tuleb välisreisid jätta ära ning veeta koolivaheaeg Eestis. Igaühe käitumisest sõltub, kas saame vältida suuremaid piiranguid ja jätkata tavapärast elu," öeldakse ameti pressiteates.
Kuna lähikontaktiks loetakse olukorda, kus inimesed viibivad teineteisele lähemal kui kaks meetrit ja pikema aja jooksul kui 15 minutit, siis haigena koosviibimisele minek on kindel viis oma sõpru nakatada – sageli viibitakse tunde tihedalt koos kinnises ruumis ning räägitakse valjul häälel. Viimane aitab viiruseosakestel aga veelgi paremini levida.
Kindlasti võiksid üritustel osalejad oma telefoni paigaldada koroonaäpi HOIA, mis aitab võimalikku lähikontakti tõhusamalt tuvastada.
Terviseamet loetleb koroonaviiruse leviku peatamise peamised tegevused:
- Kõige efektiivsem meede nakkuse vältimiseks on distantsi hoidmine.
- Rahvarohketes kohtades ja eriti siseruumides, kus ei ole võimalik teiste inimestega distantsi hoida, on soovitav kanda ka maski.
- Kinniseid rahvarohkeid kohti tuleks võimalusel vältida.
- Järgida tuleb kätehügieeni ehk teisisõnu: käsi tuleb pesta tihti.
- Kätepesuks tuleb kasutada sooja vett ja seepi, avalikes kohtades alkoholipõhist käte desinfitseerimisvahendit.
- Aevastamisel või köhimisel tuleb oma suu ja nina katta ühekordse salvrätiga. Kasutatud salvrätt tuleb koheselt visata prügikasti ja seejärel käed puhastada. Salvrätikut puudumisel kasuta oma varrukat (küünarvarre osa), mitte paljast kätt.
- Haigena tuleb püsida kodus, seda ka kergete sümptomitega.
- Mistahes haigussümptomite puhul tuleb kahtlustada koroonaviirust ja helistada oma perearstile.
- Laadi Google Play või App Store'i kaudu oma telefoni mobiilirakendus HOIA, mis teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Samuti saad nii anonüümselt teavitada teisi kasutajaid enda haigestumisest. Rakenduse kasutajate telefonid vahetavad omavahel anonüümseid koode ning riik, rakenduse tootja ega telefoni tootja ei saa teada, kes kellega lähikontaktis oli.
COVID-19 on piisknakkushaigus, mida põhjustab aevastamisel ja köhimisel inimeselt inimesele ning saastunud pindade ja pesemata käte kaudu leviv SARS-CoV-2 viirus.
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse andmetel on tänase seisuga HOIA mobiilirakendust alla laaditud 149 060 korda ja läbi selle on end haigeks märkinud 73 inimest.
Terviseamet toob välja ka kõneroboti numbrid, millelt teavitatakse inimesi koroonanakkuse teemal. Kõnerobot kasutab alljärgnevaid numbreid:
+3726011104
+3726011041
+3726011365
+3726011143
+3726011355
Kõnerobot teeb lisaks esmastele teavituskõnedele ka kontrollkõnesid uurides, kas nädala eest hoiatuse saanud inimesel on tekkinud koroonaviiruse sümptomid. Kui inimene tunneb end halvasti, alutakse tal kohe oma perearstiga ühendust võtta.
Kõnerobot loodi aitamaks terviseameti töötajaid, sest lähikontaktsete arv on viimasel ajal plahvatuslikult kasvanud. Haigetega suhtlevad endiselt terviseameti inspektorid.
Toimetaja: Mait Ots