Popov: kaitsemask on profülaktika, mitte karistus ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Koroonaviirusega nakatunute arvu kasvu tingimustes peaks Eesti inimesed harjuma kaitsemaski kui profülaktilise meetme kasutamisega, julgustas terviseameti meditsiinistaabi juht doktor Arkadi Popov esmaspäeva hommikul "Terevisioonis", kus ta ka ise intervjuu ajal maski kandis.

Stuudios maskikandmist põhjendas Popov asjaoluga, et Harjumaal ja Tallinnas on koroonaviirusega nakatumine tõusutrendis. "Ma arvan, et peaksime sellega harjuma, see on profülaktiline meede. See ei ole mingi karistus inimetele, et nad peavad seda maski kandma, vaid profülaktika. Kui me tõhustame profülaktikat, ma usun, et me ei pea pärast võitlema haigusega," selgitas Popov.

Haigestumuse praegust olukorda kommenteerides ütles Popov, et tahaks loota, et hakkame läbima selle haiguspuhangu tippu, aga eks tulevik näitab. Samas tõdes ta, et koldeid tuleb praegu veel juurde ning olukorda rahulikuks veel nimetada ei saa. Eriti ähvardavaks muudab olukorra vanemaealiste (50+) patsientide osakaalu kasv, mis omakorda suurendab ka hospitaliseerimise vajadust.

"Peame olema rohkem valmis tervishoiusüsteemi poole pealt, et ravida neid inimesi. Selleks me ka valmistume," kinnitas Popov.

Intervjueerija väite peale, et praegu on COVID-19 eriti levinud Ida-Virumaal ja ka Tallinnas Lasnamäel ning et osaliselt võib probleem olla asjakohase info kehvemas kättesaadavuses venekeelse elanikkonna seas, vastas Popov, et seda ei saa välistada.

Olles rääkinud nii perearstide kui ka tavaliste inimestega ütles Popov, et inimesed küll teavad, et haigus COVID-19 on ohtlik, aga vaatavad ka enda ümber ringi ja kuna praegu on veel olukord selline, kus väga palju inimesi haiglates pole, siis tekib petlik turvatunne, et ei juhtu enam midagi.

Teine probleem on selles, et inimesed kardavad haiguse korral koju jääda ja sissetulekus kaotada. "See on kahjuks väga oluline faktor täna, millega me peame arvestama ja seda ignoreerida kahjuks on võimatu."

Valitsus arutab sel nädalal 14-päevase eneseisolatsiooniaja lühendamist kümnele päevale, mida Popov peab täiesti aktsepteeritavaks. Eneseisolatsiooniaeg peab olema optimaalne, et inimesi kaitsta.

"Alates kümnendast päevast üldjuhul kujuneb inimesel välja efektiivne immuunsus ja lisaks sellele inimene juba, võib öelda, muutub ohutuks. Isegi siis, kui ta haigestub, siis kümme päeva on selline keskmine selle haiguse põdemise periood," selgitas arst.

Popovi sõnul vajab aga arutamist, kas inimesi, kes kümnendaks päevaks isolatsiooni lõpetavad, peaks testima.

"Mida vähem inimene peab kodus püsima ja mida efektiivsemalt ta saab teha tööd, seda paremad on muidugi tulemused majanduses ja inimeste sissetulekutes. See kõik peab olema korrelatsioonis selle riskiga, mida toob kaasa haigus. Kui on võimalik seda lühendada, siis selle peale tasuks mõelda."

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Allikas: "Terevisioon", intervjueeris Katrin Viirpalu

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: