"Praktikas on Vabariiklikul parteil väga vähe võimalusi ainult mõni nädal enne valimisi uut kandidaati nimetada - selleks on vaja uus valimiskongress kokku kutsuda. Lisaks on takistuseks ka osariikide valimisprotseduurid, kus oleks vaja valimissedelitel kandidaadi nimi muuta," rääkis Kaju saates vastates küsimusele, mis juhtuks, kui koroonaviirusega haiglasse sattunud president Trump ei saaks kandideerida.

Kaju rõhutas ka seda, et Trump ei ole üksikkandidaat, vaid Vabariikliku partei ametlik kandidaat samuti nagu Biden Demokraatliku partei oma, mis seab igasuguste muutuste tegemisele suuremad piirangud. Lisaks tekkiks kandidaatide asendamisel ka suur segadus osariikides, kus on selle kohta erinevad reeglid ning kardetavasti ei jõuaks enam vajalikke muudatusi teha.

"Pigem ei ole selliseid pretsedente, mis räägiks selle kasuks, et on veel võimalik paar nädalat enne valimispäeva reaalseid muudatusi teha," tõdes ta. "Seetõttu oleksid kandidaadid need, kes täna on."

"USA põhiseadus näeb selgelt ette selle, et kui president sureb, siis asub tema asemele asepresident," märkis Kaju. Võib arvata, et kui surnud president oleks endiselt valimissedeleil ja 3. novembri valimistel langeks ameeriklaste otsus Trumpi ja asepresident Mike Pence'i kasuks, siis valijamehed valiksid suure tõenäosusega presidendiks Pence'i.

Kaju tõi ka välja, et USA Ülemkohus leidis selle aasta suvel, et osariikide valijamehed on seotud oma osariigi otsusega ning seetõttu läheksid nende hääled ilmselt Trumpi surma korral Pence'ile.

Seega otsustavad detsembris kogunevad valijameeste kogu liikmed, mida nad neile usaldatud häältega pihta hakkavad. "Nii, et valijad annaksid oma hääled ikka praeguste kandidaatide kasuks ja valijameeste otsustada on, mida nad nendega peale hakkavad," rääkis Kaju.

Küsimusele, kas ja kui palju mõjutab Trumpi haigestumine kampaaniat ja valimistulemusi, rõhutas Kaju, et nende valijate osakaal, kes ei ole pärast Trumpi kolme aasta ja 11 kuu pikkust valitsemist otsustanud, keda toetada, väga väike. Lisaks on valimised juba alanud ning umbes kolm miljonit oma hääle andnud.

Kirja teel hääletamine võib olla kahjulikum Bidenile

Kooronaohu tõttu on seekord ilmselt rohkem inimesi, kes otsustavad hääletada kirja teel. Ja kui mõnes osariigis on sellel pikad traditsioonid ja protseduurid on välja kujunenud, siis igal pool see nii ei ole, rääkis Kaju.

Seetõttu võivad osariigid, mille valimiskomisjonidel on kirja teel tulnud häältega vähem kogemusi, võib arvesseminevate häälte arv järsult kukkuda. Nii on juba tulnud teateid kohtadest, kus ainult 89 protsenti kirja teel tulnud häältest on arvestatud, samas kui tavapärastest hääletussedelitest aktsepteeritakse 99 protsenti.

Uuringud näitavad, et demokraatide toetajatest umbes 60 protsenti, vabariiklastest umbes 40 protsenti plaanib kirja teel hääletada. "Seega - kui kirja teel häältega läheb midagi valesti, süstemaatiliselt valesti, siis peaks sellest rohkem kannatama demokraadid," märkis Kaju.

USA presidendivalimised toimuvad 3. novembril.