2016. aasta presidendivalimiste lõpptulemus oli üllatus paljudele neile, kes jälgisid agaralt erinevaid küsitlusi. Nende järgi oleks Hillary Clinton olnud kindel võitja, vahendas "Välisilm".

"Need, kes üritasid küsitlusi tõlgendada, ei saanud aru, mida need näitasid. Üleriigilised küsitlused olid täpsed ja osariikide küsitlused – eriti kaalukeeleosariikide omad – näitasid selgelt Hillary Clintoni toetuse kukkumist ja tema edumaa kadumist," selgitas John Zogby omanimelisest strateegiakeskusest.

Üleriigiliselt kogus Clinton kolm miljonit häält rohkem kui Donald Trump, kuid ta kaotas mitmes kaalukeeleosariigis. See on tähtis, sest USA-s on igal osariigil teatud hulk valimiskogu liikmeid ja võitmiseks on vaja koguda just nende enamus.

"Meil ei ole USA-s üleriigilisi valimisi. Meil on valimised, mille tulemus otsustatakse osariikide tasandil," märkis Pew uurimiskeskuse ekspert Scott Keeter.

Keeteri sõnul olid 2016. aastal küsitlustulemused valed nendes osariikides, kus demokraadid olid mitu aastat järjest võitnud: Wisconsin, Michigan ja Pennsylvania.

"Põhjusel, et arvati, et need osariigid pole mängus, ei pööranud küsitlejad neile erilist tähelepanu, nii et paljude nende küsitluste kvaliteet, mis seal läbi viidi, ei olnud hea," selgitas ta.

Näiteks ei kohandanud osad küsitlused oma valimit ja seetõttu ei kajastunud erineva haridustasemega inimeste eelistused õigesti.

"Valged valijad, kellel ei ole ülikooliharidust, on hakanud aina rohkem toetama vabariiklasi ja 2016. aastal toetasid nad tugevalt Donald Trumpi. Kui küsitlustes ei ole adekvaatselt esindatud inimesed, kellel ei ole ülikooliharidust, siis need ei näita reaalsusega võrreldes piisavalt toetust Donald Trumpile," selgitas Keeter.

Ta lisas, et 2016. aastal olid mõlemad kandidaadid ebapopulaarsed, mis tekitas olukorra, et nädal enne valimisi ei teadnud 15-20 protsenti ameeriklastest, kelle poolt nad hääletavad.

"Tuli välja, et eriti nendes kolmes osariigis, mis olid otsustavad, läksid otsustamata valijad suurelt Donald Trumpi taha ja küsitlused ei suutnud seda üles korjata, sest nad ei küsinud inimeste arvamust valimispäevale piisavalt lähedal," ütles Keeter.

"See aasta on üsna märkimisväärne, sest meil on ainult kolm või neli protsenti neid, kes pole otsust teinud. See on väga vähe. Nüüd on küsimus, et kui veel praegu ollakse otsustamata valijate seas, siis see tähendab, et kumbki kandidaat ei ole eriti meelepärane ja vaatamata sellele, et ollakse tõenäoline valija, kas ka tegelikult minnakse valima?" arutles Zogby.

Sotsiaalmeedias on aga spekuleeritud, et küsitlustulemused ei näita Trumpi tegelikku toetust, sest paljud ameeriklased ei taha või julge öelda, et tema poolt hääletavad.

"Minu teada ei ole meil tõendeid, et vastajad oleksid meile valetanud. Ma arvan, et kui see nähtus on olemas, siis pigem need inimesed, kes Donald Trumpi toetavad, vastavad küsitlustele väiksema tõenäosusega," ütles Keeter.

"Kui ma vaatan enda ja teiste küsitlustulemusi ja näen, et 94 protsenti vabariiklasi kavatseb Trumpi poolt hääletada, siis ma ei kujuta ette, kus see pelglikkus kajastub. Ja, ausalt öeldes, me ei saa ka sinna midagi parata. Kui on inimesi, kes pelgavad – võib-olla üks inimene siin, teine seal –, aga räägitakse tuhandete inimestega, siis milline mõju saab sellel tegelikult olla?" rääkis Zogby.

Samas, kui vaadata erinevate üleriigiliste küsitluste tulemusi, siis võib Joe Bideni edu olla ühes lausa 16, teises vaid kolm protsenti. Keeter rõhutas, et tänapäeval saab küsitlusi läbi viia igaüks, kellel on vähegi tehnilist taipu. Probleem on aga selles, et paljudel neist pole õrna aimu, mida nad teevad või ei pühenda sellele piisavalt aega ja raha.

"Samas, üks märkimisväärseid asju nende valimiste puhul on see, et küsitlused on olnud järjepidevad, eriti üleriigilised. Kui vaadata hiljutisi küsitluste loendeid lehekülgedel, mis seda teevad, siis on näha, et pea kõikides üleriigilistes küsitlustes juhib Joe Biden umbes kümne protsendiga. Nüüd osariikide puhul on erinevus suurem," selgitas Keeter.

"Kaalukeeleosariikides on nad endiselt üsna lähestikku. Asepresident Joe Bidenil on seal teatud edumaa, aga mõnes kohas on see ainult kaks või kolm protsenti, nii et me veel ei tee mingeid ennustusi," ütles Zogby.

Mõlemad eksperdid rõhutavad, et küsitluste puhul jääb alati õhku teatud ebakindlus, sest põhimõtteliselt üritatakse tulevikku ennustada.

"Küsitluste puhul on kõige suurem ebakindlus – vähemalt USA-s – see, kas inimesed lähevad ka tegelikult hääletama või mitte. Võrreldes teiste riikidega on meie valimisaktiivsus üsna madal, mis tähendab, et paljud inimesed ütlevad, et nad kavatsevad hääletada, kuid siis mingil põhjusel ei tee seda," tõdes Keeter.

See võib olla eriti tõsi sellel aastal, sest valimised toimuvad koroonaviiruse ajal ja nii mõnedki ameeriklased ei tunne, et valimisjaoskonda minemine oleks turvaline. Need, kes otsustavad posti teel hääletada, ei pruugi aga seda teha õigesti, mistõttu võib nende hääl minna kaduma.