Parempoolsete juht: äärmused suutsid võtta ühiskonna enda pantvangi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Toomas Sildami intervjuu Kristjan Vanaseljaga
Toomas Sildami intervjuu Kristjan Vanaseljaga Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

"Muidugi me tahame sokid jalast rokkida," kinnitab Isamaa Parempoolsete ühenduse esimeheks valitud ettevõtja Kristjan Vanaselja. "Kurjam küll, meid kannustab tagant see mandunud olek, mis täna kogu Eesti riigis on." Ta unistab Isamaast, mille toetus on viie protsendi asemel 20.

Kas te olete mässaja?

Hinges kindlasti, jaa. Ma ei ole selline, kellele status quo väga meeldib ja elus tahan ma pigem muutusi, arengut ning olen ise valmis selle nimel mässama, kui on vaja.

Tahate oma erakonna praegust juhtkonda kukutada?

(Naerab) Ei, see ei ole eesmärk iseeneses ega agenda eraldi punkt. Parempoolsed... see pole küsimus ainult Isamaas või Isamaa tänases juhtkonnas. Meie mure ja mäss, kui teie väljendit kasutada, on veidi laiem.

Toomas Sildami intervjuu Kristjan Vanaseljaga Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Isamaa Parempoolsete ühenduse tekkimise järel küsivad mõned, et milleks meile uus Eesti 200. Kuidas teie neile vastate?

Eesti 200 on tituleerinud ennast maailmavaatevabaks erakonnaks, kes püüab poliitilisel maastikul tegeleda erinevate teemadega, millel kindel selgroog puudub...

Mis on teie selgroog?

Seda püüdsime sõnastada enda manifestis.

Kas kinnine, endassetõmbunud, minevikku kapseldunud väikeriik või avatud, materiaalselt hästi hakkama saav, tulevikku vaatav, edumeelne ning haritud läänelikke väärtusi kandev ja maailmas hinnatud riik.

Just nii. Kui vaadata avatust, läänemeelsust, mida Isamaa on läbi aastate kandnud ja olnud euroopalikkuse etalon meie poliitilisel maastikul, siis kohati seab praegune Eesti poliitika need väärtused küsimärgi alla.

Kelle sõbrad me oleme, kasvõi Euroopas? Kas oleme jätkuvalt Norra Høyre, Rootsi moderaatide, Soome Kokoomuse, Poola Kodanike Platvormi, Leedu Isamaaliidu partnerid ja teeme koos nendega või sümpatiseerivad meile teised jõud, kes seavad läänelikud väärtused, avatuse küsimärgi alla.

Näiteks millised jõud?

Võtame siin Ungari näite. See flirt, mis Eesti poliitikas selliste jõududega toimub, ei ole minu arvates Eestile kõige parem tulevik. Tahaksin näha, et pöördume tagasi nende partnerite juurde, nende euroopalike ja läänelike väärtuste juurde, mis meid siiani on edasi viinud.

Selleks tahate Isamaad seestpoolt õõnestada ja pöörata?

See ei ole ainult küsimus Isamaas.

Te ei suuda kõigi erakondadega tegeleda.

Tõsi. Kuskilt peab alustama... Selleks, et poliitikas midagi saavutada, midagi muuta, peab sul olema tugev meeskond, tugev seljatagune. Selleks, et riigi poliitikas midagi saavutada, peab olema erakond.

Jüri Ratase valitsus on ka Isamaa valitsus, teie erakond on koalitsioonis. Kas Parempoolsed sooviksid Isamaa praegusest valitsusest välja tagurdada?

Koalitsioone moodustatakse Eestis nii nagu valimistulemused lubavad. Meie ei vaata praegu niiväga seda, mis juhtus 2019. aasta parlamendivalimistel, vaid pilk on suunatud tulevikku, kui toimuvad uued riigikogu valimised.

Tegelikult siseneme juba järgmisel aastal valimistsüklisse, sest küsimus on kohalikes valimistes – mis juhtub Tallinnas, mis juhtub Tartus, mis juhtub Pärnus? Milliste sõnumitega läheb Isamaa nendele valimistele, mis laovad vundamendi riigikogu valimisteks [2023].

Loomulikult näen mina, et Isamaa ei ole kolme, viie või seitsme protsendilise toetusega erakond, vaid peaks olema 15, 20 protsendilise toetusega, kellel on mitte ainult koht väikese vennana koalitsioonis, vaid kes on taaskord võimeline koalitsiooni kokku panema ja võtma ka peaministri vastutuse. See on see, mille poole meie rühime.

Te olete unistaja-tüüpi inimene.

Oo-jaa.

Sest unistate, et Isamaa toetus oleks praegusest neli korda suurem.

Täiesti teostatav.

Meie küsimus on, kas suudame Eesti valijaskonnast üles leida inimesed, kes usuvad samasse tulevikku, kus Eesti on äge riik, Eestis on tore ja hea elada, on võimalik tegeleda vabalt ettevõtluse, innovatsiooni, tehnoloogia arendamisega, kus mõtleme julgelt, milline on Eesti majandus, milliseid töökohti siia loome...

Kui need valijad üles leiame ja neid kõnetame, ei ole see [Isamaa toetuse kasv] mingi küsimus.

Need valijad on olemas?

Absoluutselt.

Kuid praegu ütlevad nad avaliku arvamuse küsitlejatele, et toetavad Reformierakonda. On teil enda jaoks vastus, miks on Reformierakonna toetus nii suur?

Nii Reformierakonna kui ka Eesti 200 toetuse taga on see, et alternatiive, tulevikku vaatavat selget parempoolset visiooni ei ole keegi neile toredatele, intelligentsetele valijatele pakkunud.

Arvan, et Reformierakonna toetus püsib ka vanal-vanal müüdil, kuidas Reformierakond on ettevõtjate, majandushuvide, vaba turumajanduse ja liberaalse poliitika eeskäija. Juba ammu ei ole nad valitsedes ja nüüd opositsioonis seda näidanud. Ehk et see toetus püsib natuke... nostalgial.

Toomas Sildami intervjuu Kristjan Vanaseljaga Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Üks Parempoolsete algatajatest rääkis, kuidas suur osa Isamaa liikmeid pole rahul, et erakond on valitsuses koos EKRE-ga, aga teisalt poleks suur osa Isamaa liikmeid rahul, kui minnakse valitsusse koos Reformierakonnaga. Ongi siis selline patiseis, või?

Rahul või mitte... Koalitsioonid sünnivad vastavalt valimistulemustele, me ei saa sinna midagi parata. Täna on meil [Isamaal] kolm alternatiivi: üks valitsus, teine valitsus ja opositsioon...

Kui teie saanuks märtsis 2019 valida, kuhu teie pannuks Isamaa selles kolmes valikus?

Väga raske öelda. Ma ei istunud tollal [otsustajate] laua taga, ma ei tea kaalutlusi...

Aga, minu südametunnistus ja väärtushinnangud ei lähe kindlasti väga palju kokku EKRE südametunnistuse ja väärtustega. Võibolla tänane erakonna juhtkond näeb poliitikaid, mida on võimalik EKRE-ga koos ellu viia, sest kui selline koalitsioonileping kokku lepiti, siis tõenäoliselt see kolmele erakonnale sobis.

Kas olete viimasel ajal kohtunud Reformierakonna poliitikutega ja arutanud nendega päevapoliitikat?

Ei, ei ole keegi minu poole pöördunud ja ei ole keegi soovinud minuga rääkida. Ju olen siis nii tähtsusetu. (Hakkab naerma)

Kas teie teate, kui palju määrab Isamaa poliitikat Parvel Pruunsild, erakonna suurrahastaja, Bigbanki üks omanikke?

Ei oska öelda.

Kindlasti on ta inimene, kellega erakonna juhtkond suhtleb. Kuid ma ei taha uskuda, et Parvel Pruunsild dikteerib, mida erakond tegema peab, Vähemalt loodan siiralt, et nii see ei ole.

Igapäevaselt olete seotud tööampse vahendava idufirmaga GoWorkaBit. 2001-2006 tegutsenud erakond Res Publica, mis lõpuks ühines Isamaaliiduga, oli vist samuti nagu start up firma?

Oli põnev aeg, olin küll noor ja roheline, aga oli täitsa kihvt seda kõrvalt jälgida, kuidas üks erakond sünnib...

Te ei jälginud kõrvalt, olite päris sees.

(Naerab) Tollal olid noored poliitikas kindlasti aktiivsemalt sees, kui nüüd, 20 aastat hiljem. Vähemalt mulle tundub nii.

Siis otsustas grupp noori hakata muutma Eesti poliitilist kultuuri. Kas Isamaa Parempoolsed kordavad ajalugu?

Kõrvutada Res Publica tulekut Parempoolsetega – see ei ole päris õige.

Meie soov ei ole asutada uut erakonda. Meie soov on, et senine Eesti areng ja viimase 30 aasta tee jätkuks. Viimased 10 aasta jooksul on poliitika tegemise viis kuidagi lodevaks ja mugavaks muutunud, lisaks ka ideede puudus.

Parempoolsetega loodame Eesti poliitikasse ärksust tagasi tuua, et teisedki erakonnad elavneksid ja hakkaksid maailmavaatelisi punkte välja käima, diskuteerima ka teemadel, mida on aastaid ja aastaid edasi lükatud.

Ja et Isamaa suudaks jälle Eestile eesmärke sõnastada, suudaks sundida Eestit liikuma, suudaks Eesti arengut suunata.

20 aastat tagasi aitasite teha Res Publicat, kes sai riigikogus 28 kohta ja moodustas 2003 kaheks aastaks valitsuskoalitsiooni koos Reformierakonna ja Rahvaliiduga. Miks te ise poliitikasse ei läinud?

Järelikult ei olnud õige hetk. (Muigab) Mind kannustas siis soov, et tahaksin elus teha ka muid asju. Lahkusin erakonnast töölt 2006 ja see teekond, mis on toonud mind ettevõtja rolli, on olnud minule väga õpetlik ja väga kasulik.

Näiteks Priit Sibul, teie tollane kaaslane Res Publica erakonna loomise ajast, on nüüd Isamaa peasekretär ja parlamendifraktsiooni esimees. Ei tee kadedaks?

Priit [Sibul] on minu väga hea sõber ja temaga erinevaid teemasid kirglikult arutades ei tee see kohe kindlasti mitte kadedaks. Eks poliitiku elul on ka omad varjuküljed. Ega ettevõtluski lihtne ole, aga Priidul on murekortse tänaseks mõnevõrra rohkem tekkinud, kui minul.

Mida ütles sõber Priit Sibul? "Õige, Kristjan, tehke Parempoolsed!"?

(Paus) Peaaegu. Kui Priiduga suvel, paar nädalat enne Parempoolsete avalikkuse ette tulekut, meie plaanist rääkisin, uuris ta, et millega kavatseme tegelema hakata ja ütles: "Mis seal ikka, edu!"

Edu võib soovida väga erineval moel.

(Paus) Võibolla on Isamaa juhtkonnas olnud ka segadust ja arusaamatust, et mida see [Parempoolsete ühendus] erakonnale ja neile tähendab. Neile sobiks hästi, kui me sarnaselt erakonna teistele liikmeühendustele, kuhu meid tahetakse paigutada...

Näiteks koos Isamaa perede ühendusega, mis loodi samal päeval teie algatusega.

Just... (Muigab) Nagu perede ühendus, nagu noored, nagu kristlased, nagu rahvuslased. Et ka meie tegeleksime ühe kindla teemaga – ainult ja ainult majandusküsimustega, parempoolse majanduspoliitika sõnastamisega erakonnale, sest sellega ei ole Isamaa viimastel aastatel eriti pilti tõusnud, esiplaanil on olnud muud teemad.

Aga teie tahate rohkem?

Meie, jah, tahame rääkida laiemalt ühiskonna arengust, sellest, kuhu suunas Eesti liigub. Majandusküsimused on olulised, kuid teisi teemasid on veel. Ei arva, et erakonna liikmed peaksid olema kastidesse pandud, et kellel on õigus ja vabadus millisel teemal sõna võtta ja milliste teemade puhul võiksime pigem vait olla. Ütlesite [intervjuu] alguses päris täpselt, et mingil moel olen ma mässaja, ei hoia ennast vaos, kui mulle midagi ei meeldi või mul on eriarvamus. Ütlen selle välja.

Toomas Sildami intervjuu Kristjan Vanaseljaga Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Kui palju Isamaas sallitakse eriarvamusi?

Mõni inimene sallib rohkem, teine vähem. See on nagu eluski, ettevõtluses, sõpradega suheldes – osa võtab neid teravalt, isiklike rünnakutena ja osa saab aru, et aa-ah, on alanud debatt või avatud mõttevahetus, kus kõigil on õigus oma arvamust väljendada.

Milline on teie selgitus Res Publica hääbumise ja poliitikast kadumise kohta?

Me ei osanud päris hästi toime tulla olukorras, kuhu olime valimiste võitjatena maandunud. Teisalt, võibolla valimiste järgselt hakkasid igapäevases poliitikas hääbuma, tahaplaanile jääma see idealism, visioon ja need ideed, mis Res Publica kokku tõid. Realpolitik astus vahele ja võttis oma.

Kui hästi tuleb Isamaa toime viie-protsendilise toetusega?

Mul on tunne, et võibolla osade erakonna liikmete ambitsioon ongi viie ja seitsme protsendi peal. Et kui on viis, siis on viis, aga peaasi, et on need viis – sõltumata ajast, kohast ja poliitikast, mida me ajame – on alati meiega koos. (Muigab)

Miks just teie saite Isamaa Parempoolsete ühenduse juhiks, aga mitte näiteks eksminister Siim Kiisler või samuti eksminister ja praegune ülimõjukas euroametnik Henrik Hololei?

Parempoolsete algatus tõusis rohujuurelt – [Isamaa] erakonna liikmete seest. Algas sõprade vestlustest kohvitassi taga, et millega me rahul ei ole, millisena Eestit näeme. Meie ühenduse asutajate seas on kümned ja kümned tavalised erakonna liikmed, viimased aastad küll suhteliselt passiivsed ja sarnaselt minule kõrvaltvaatajad.

See tundus meile õige ja loogiline, et veame vankrit ise edasi, väärika tulemuseni välja. Ei olnuks aus käsi püsti tõsta, et sai asutatud, aga edasi mingu sellega keegi teine. Omavahel arutades tundus, et Vanaselja võiks olla see, kes võtaks juhatuse esimehe rolli enda kanda. Ja mna andsin endale lubaduse, et vähemalt aasta aega olen valmis seda vastutust kandma.

Kui palju on Parempoolsetel jõudu Isamaa sees?

Rohkem kui meil on liikmeid, kindlasti.

Kas te näiteks saate öelda erakonnakaaslasest välisministrile Urmas Reinsalule, et ta eksib, kui annab Eesti suursaadikule juhise, et tema ei tohi vastupidiselt Euroopa Liidu ja USA diplomaatidele toetada Poola LGBT kogukonda?

Öelda saab meie erakonnas iga liige igale ministrile. Küsimus on selles, kas minister seda arvestab ja kuulda võtab. Ühendustel, kui nad on tõesti tugevad, on suurem erakondlik jõud.

Mida arvata koalitsioonilepingus lubatud rahvahääletusest, et ka põhiseaduses defineerida abielu  mehe ja naise liiduna?

Isamaa on ikka seisnud selle eest, et põhiseadus ei oleks poliitiline mängukann. Mulle tundub, et planeeritud rahvahääletusega üritatakse sellest teha korralik poliitiline mängukann. Kui läbi läheb plaan viia rahvahääletus kokku kohalike omavalitsuste valimistega, siis rikutakse ära ka meie kohalik demokraatia.

Parempoolsete manifest hoiatab: "Seisame uue poliitilise ajastu lävel." Millise ajastu?

Viimastel aastatel on mitte ainult Eestis, vaid kogu maailmas esile kerkinud ideoloogiline sõda, kus kogu poliitilise maastiku ja debati hõivavad vasak- ja paremäärmused, vasak- ja parempopulistid, kes sunnivad ülejäänud ühiskonda selles debatis osalema ning väga polariseerivates ideoloogilistes väärtusküsimustes valima kõigil pooli. Ja nad ütlevad veel, et kui sa õiget poolt ei vali, siis sa oled vale.

Nüüd on see ideoloogiline sõjatanner toodud ka Eestisse. Äärmused on suutnud võtta ühiskonna enda pantvangi ja dikteerivad, mille üle me poliitikas debateerime ja mille üle meil on õigus debateerida.

Kuidas sellisest pantvangistusest vabaneda?

Eks me Parempoolsetega seda praegu püüame. Et viia debatt küsimuseni "Milline on parempoolne Eesti, kuhu me tahame järgmise 10-20 aasta jooksul minna?" Mida peame hakkama peale tervishoiuga? Millised on meie prioriteedid sotsiaalpoliitikas? Hariduspoliitika...

Tänu viirusele on meil võimalik mõelda, kuidas seda rohkem digitaliseerida, kuidas saaksime maailma parimad füüsika, keemia ja matemaatika õpetajad panna õpetama rohkematele klassidele, kasutades digivahendeid, kuidas saaks Eesti igas nurgas õpilane õetust parimalt õpetajalt.

Olete arvanud, et e-õppest võiks saada uus normaalsus, mis kasvatab iseseisvust ja pakkunud välja, et ehk peaks e-õpet laiendama, näiteks kolme-päevase koolinädalani? Te ei karda, et osa õpilasi saaks siis kehvema hariduse, sest ei ole nii iseseisvad õppijad?

Mina ei karda seda. Kindlasti nõuab see harjumist, harjutamist ja seda, et suudame jälgida, mismoodi õpilased edenevad, mida ja kuidas nad omandavad.

Tehnoloogia võimaldab täna e-õpet, sul on võimalik jooksvalt jälgida, kuidas ta areneb, kus ta koperdab, kus jääb pikemalt mõtlema, kus tal tekivad raskused, kus ta rongilt maha pudeneb... Seda kõike kasutades võime jõuda individuaalse õppeni lihtsamini, kui siis, et õpetaja peab tunnis suutma 36 õpilase seast välja peilida need, kellel mingis õppeaines tekib mingis punktis raskusi.

Paljud õpetajad oleksid skeptilised.

Muutused ongi rasked. Ma ei ütle, et see peaks toimuma üleöö. Aga tänane viirusest tingitud paratamatu olukord annab meile suurepärase võimaluse hakata neid asju katsetama. See on üks näide, kus Eesti võiks olla maailmas selge eestkõneleja, ise edasi liikudes ja seda kõike maailmale pakkudes.

Eesti peaks olema äge, kihvt, innovaatiline riik.

Riigieelarves on miljardeid ja miljardeid eurosid, aga kas need annavad vastuse, kuidas me pöörame oma majandust, milliseid töökohti tahame Eestisse luua, kas oleme endiselt allhankemaa või suudame oma ettevõtjatele luua keskkonna, kus hakkavad kasvama efektiivsus, töötajate oskused ja nende palgad, sest suudame müüa paremat, kvaliteetsemat kaupa, eksportida, toetada tehnoloogiasektorit...

Tulles ise start up maailmast, on valus kuulata, kui ühelt poolt räägitakse, et ega siis keegi takista spetsialistidel Eestisse tulla ja samal ajal öeldakse, et pigem ei ole Eestisse keegi oodatud või me teeme selle võimalikult raskeks, et siia keegi üldse saaks tulla.

Maine, kuvand ja seaduslikud sammud, mida täna tehakse, et inimesed ei saaks ega tahaks Eestisse tulla, ka kõrgepalgalised spetsialistid – see on see, mis mind murelikuks teeb.

Teie oponendid ütleksid praegu, et hoolitseda tuleb Eesti ettevõtete ja Eesti inimeste eest, aga mitte lahendada võõraste probleeme.

Vajalikud on know how, kogemused ja rahvusvaheline teave, kuidas oma ettevõtteid edasi arendada. Mujal on see kompetents olemas ja kui toome nad siia, suudame ka enda ettevõtted muuta paremaks.

Kui pärani teeksite teie ukse Valgevene režiimi repressioonide alla sattunud IT-inimestele?

Oleksin olnud oluliselt aktiivsem nende ettevõtete siia meelitamisel, neile uste avamisel. Tehnoloogiaettevõtete puhul ei pea kartma, et sellest saab soovimatule immigratsioonile tagauks. Need inimesed on üldjuhul väga haritud, kõrgema sissetulekuga, sageli stabiilsed pereinimesed. Mina ei näe seda nii suure kollina, kui meile üritatakse maalida.

Targa rände soodustamine, mida me enda manifestis puudutame, tähendab, et meie ei ole seda meelt nagu peaksime kõik piirid kõigile valimatult avama. Küll aga olen ma seda meelt, et me ei peaks ehitama müüre, vaid leidma võimalusi, kuidas saame sillad tehtud – kuidas siia saaksid tulla inimesed, keda me soovime. Ja mis täna veelgi olulisem – kes tahaksid siia tulla.

Toomas Sildami intervjuu Kristjan Vanaseljaga Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

"Vaimult suur riik ei võitle enda mineviku ega oma rahvaga." Miks on Parempoolsete manifestis see lause?

Me ei peaks tekitama oma rahva sees lõhesid või vaatama, kes on meie seas õige ja kes vale. Et ühiskond oleks ühtsem ning me ei otsiks võimalusi seda lõhestada ja sisemiselt üksteise vastu üles ässitada.

Ja et on võimalik lasta lahti asjadest, mis on meile kas valu teinud või on meid omavahel konflikti ajanud.

"...vaba ühiskond aktsepteerib eksimusi ning kaitseb eksinu õigust teisele võimalusele," lubate oma manifestis. Kui palju te näete Eestis sellist andeks andmist ja uue võimaluse pakkumist?

Võiks olla oluliselt rohkem. Me ei kipu tunnustama neid, kes on eksinud, vigu teinud. Kipume neid parastama, jalge alla tampima, kuid ettevõtluses on paratamatu, et sa teed vigu, nagu üldse elus laiemalt. Ja need vead on sellised, mida peaksime tervitama, avasüli vastu võtma, sest nendest annab meil õppida.

Mulle tundub, et ühiskond on ebaõnnestujaid tampinud liialt jalge alla, toonud välja pigem negatiivset, selmet küsinud, millised õppetunnid saame kaasa võtta.

Ilmselt saab andeks anda paljud vead, aga mitte kõiki?

Jah, seda kindlasti. Ma ei ole liiga alt andestama inimestele, kelle loomuses on olla silmakirjalik, seljataga tegutseja, ka petja, kui seda tehakse järjepidevalt ja teadlikult. On vead, on eksimised ja on tahtlik liigategemine. Vaat seda viimast ma ei näe väga, et saab andestada.

Öelge ausalt, kas te tahate Isamaale Helir-Valdor Seederi asemel uut esimeest?

Ma siiralt loodan ja tahan, teen selle nimel tööd, et järgmisel Isamaa üldkogul oleks liikmetel võimalik valida vähemalt kahe esimehe kandidaadi vahel. Isamaa erakond on endiselt demokraatlik, see ei ole muutunud.

Kui pikalt olete Seederiga viimasel ajal arutanud erakonna tulevikku?

Pean ausalt tunnistama, et Helir-Valdor Seeder ei ole minuga... vist kunagi rääkinud. Võibolla erakonna väliselt oleme ükskord Viljandis tere öelnud.

Siis ma ei saagi küsida, et kas ta teie arvates saab aru, mis asja Parempoolsed ajavad?

Saab järeldada selle järgi, mida ta on ajakirjanduses öelnud. Ise oleme püüdnud olla tasakaalukad, mitte minna kaasa intriigidega, mitte üle reageerida...

Teid ju ei oodatud?

Oleneb kes. Kui vaatan täna ringi erakonna liikmete seas – jummel, kus seal on sära inimeste silmades, kui räägime parempoolsusest. Olgu see mõnes piirkonna juhatuses või üle Eesti erakonna liikmetega rääkides.

Räägime erakonna ametlikust juhtkonnast.

Ka seal on inimesi, kellel on hea meel, et mingi änks on jälle erakonda tulnud. Et mingi teema on üleval, saab arutada, diskuteerida, võibolla mõnele on oluline, et saab intrigeerida. (Muigab) Ma ei tea. Kuid on selge, et energiat on erakonnas rohkem kui aasta tagasi. Kellelegi on see tõesti ehk negatiivsem energia, aga suuremal osal paneb silma särama.

Kasutasite, tõsi küll, ühe teise olukorra kirjeldamiseks väljendit "nüüd on õige aeg sokid jalast rokkida". Öelge lõpetuseks, kas Parempoolsed tahavad Isamaas samasugust tormi tekitada?

Muidugi me tahame sokid jalast rokkida.

Ja mitte ainult Isamaas. Kurjam küll, meid kannustab tagant see mandunud olek, mis täna kogu Eesti riigis on. Võtame ennast kokku ja tegeleme sisuka, tulevikku vaatava poliitikaga. Muidugi rokime sokid jalast. (Naerab)

Toomas Sildami intervjuu Kristjan Vanaseljaga Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: