Rahvusringhäälingu ajakirjanik Johannes Tralla saabus nädalavahetusel tagasi Küproselt sarja "Johannese lähetamine" järjekordse osa salvestuselt. Tema fotod teekonnalt Paphose lennujaamast Tallinna lennujaama iseloomustavad lendamist praegusel ajal üldiselt.

Tühjad lennujaamad

Takistusrada algab tegelikult juba enne lennujaama minekut, sest pileteid ostes tuleb kõigepealt vaadata, milliste liikumispiirangutega konkreetsesse riiki minnes arvestada. Mitmetes riikides kehtib reisilt tulijatele isolatsioonikohustus või tuleb täita eelnevalt ankeet infoga oma liikumiste ja kontaktandmete kohta või eeldatakse tunnistust negatiivse koroonatesti kohta.

Reis võib kujuneda pikaks ja väsitavaks, sest koroonaeelse ajaga võrreldes on käiku jäänud väike osa lennuliinidest ja reisijal tuleb sageli mugava otselennu asemel seigelda sihtkoha poole mitmete ümberistumistega.

Johannes Trallal õnnestus näiteks Küproselt ära tulla otselennuga, aga teekond sinna läbi Helsingi ja Londoni võttis aega 14 tundi.

Võrreldes varasemast ajast tuttavate piltidega rahvast täis lennujaamadest ja pikkadest järjekordadest pagasi äraandmise ja turvakontrolli punktides on lennujaamad tegelikult jätkuvalt üsna tühjad ja seal on lahedalt ruumi, et teiste inimestega distantsi hoida. Seda aitavad meelde tuletada igal pool olevad märgistused.

Lennureisi kohustuslikuks osaks on saanud näomask, mis tuleb reeglina pähe panna juba reisi lähtekoha lennujaamas ja ära saab selle võtta alles sihtkohas lennujaamast väljudes. Vahepeal tohib maski ära võtta turvakontrollis ja kohvikus süües.

Lõunasöögi ja ajalehtede asemel mask ja desovahendid

Kui lennujaamad on üldiselt tühjavõitu, siis lennukid võivad olla samuti tühjad, aga ka üsna täis, sõltuvalt konkreetsest liinist. Mõned lennuettevõtted püüavad inimesi rohkem lahus hoida lennukile minnes ja sealt väljudes, lubades inimestel liikuda väikeste seltskondade ja ridade kaupa, teised lennuettevõtted sellist hajutatust ei järgi.

Lennukisse sisenedes on tavaliseks kingituseks kujunenud mask ja desinfitseerimislapikesed. Seevastu on kõikjal kokku tõmmatud pardateenindust, kadunud on ajalehed ja toiduvalik on väike, piirdudes reeglina põhjalikult pakendatud menüüga.

Maandudes seisab paljudel juhtudel ees inimeste, nende liikumiste ja kontaktide kontroll.

Paljudes riikides on kasutusele võetud elektroonilised keskkonnad teavituse jagamiseks ja info kogumiseks. Eestis käib see aga paberankeetide täitmisega Tallinna lennujaama üsna kiiresti täituval väiksel alal. Pärast dokumentide täitmist ja nende politseile esitamise saba, jäävad paljud inimesed seisma järgmisesse sappa, koroonatesti tegemise sappa. Nii võib lennujaamast väljumine kujuneda ühe kuni kahe tunni pikkuseks ettevõtmiseks.

Lennunduse väljavaated on lähiajal jätkuvalt tumedad

Estraveli lennupiletite ja reisikindlustuse müügidirektor Mauri Saarend ütleb rahvusringhäälingule, et kui suvel tundus, et pilt hakkab normaliseeruma, siis septembris on lennupiletite müük taas rohkem kukkunud.

Kui juulis müüs Estravel võrreldes eelmise aastaga 70 protsendi võrra vähem lennupileteid, siis septembris oli võrdlus ligikaudu 90 protsenti käesoleva aasta kahjuks. Sarnast trendi näitavad ka rahvusvahelised andmed.

Septembrisse on paljude ettevõtete jaoks jäänud ka varasemate ärajäänud lendude piletite tagasiost. Kuigi selline maksmiskohustus on kehtinud kogu aeg, siis on lennukompaniid pakkunud eelkõige vautšereid ja neil ei olnudki vahepeal raha oma kohustuste täitmiseks. Nüüd on riigiabi kraanid avanenud ja ettevõtted on hakanud raha tagasi maksma. Kõige kehvemad tagasimaksjad on Estraveli kogemuse järgi olnud TAP Portugalist ja SAS.

Reisijale tähendab praegune olukord palju soodsaid pakkumisi ja seda, et lennupileteid ei pea pikalt ette ostma, sageli piisab paarist päevast. Lennufirmad on ühtlasi väga paindlikud, võimaldades pileti kuupäevade ümbervahetamist

Millal võiks tavaolukord tagasi tulla?

Mauri Saarend jääb tulevikuprognoose tehes ettevaatlikuks. "Ühelt poolt valitseb ootus, et me saame varsti vaktsiini ja olukord taastub. Teisalt võib ees seista jätkuv vindumine ja see on kõige kehvem ja raskem stsenaarium," ütleb Saarend.

Reisifirma esindajana julgeb Saarend reisimist jätkuvalt soovitada.

Rahvusvaheline lennutranspordi assotsiatsioon IATA tõi hiljuti välja, et 2020. aasta 1,2 miljardist lennureisijast vaid 44 on teadaolevalt nakatunud koroonaviirusega lennukis. "See on väiksem tõenäosus kui lotoga peavõit võita. Aga ebakindust on väga palju ja see ongi see, mis kõike seda piirab," räägib Saarend.

Inimestele, kes tahaksid reisida, aga kardavad, soovitab Saarend vaadata eri piirkondade statistikat ja võrrelda seda Eesti näitajatega ning eelistada Eestiga sarnaseid kohti.

Rahvusvaheline lennutranspordi assotsiatsioon IATA on välja toonud selle, et lennukompaniid põletavad praegu iga päev oma raha ja kiiret taastumist ei ole oodata. IATA arvestuste järgi lendab tuulde 300 000 USA dollarit minutis. Kuigi raha põletamise tempo aeglustub, siis jääb see ka 2021. aastal viie-kuue miljardi dollari juurde kuus.

Lennundus vajab valitsuse abi ka järgmise aasta üleelamiseks

Lennundusekspert Ulrich Schulte-Strathaus Brüsseli konsultatsioonifirmast Aviation Strategy & Concepts ütleb, et lennundussektor vajab valitsuse abi ka järgmise aasta üleelamiseks.

"Euroopa lennuettevõtted ootasid reisituru taastumist 2020. aasta teises pooles, aga septembris esimesed väikse taastumise märgid lõppesid. Lähikuude lendude broneeringud on vähenenud. Nüüd seisab ees talvehooaeg, mis on traditsiooniliselt madalam reisiperiood, nii et taastumine on väga ebatõenäoline enne 2022. aasta lõppu. Tegelikult enamus lennundusanalüütikuid prognoosib taastumise ulatumist 2024. aastani," räägib Schulte-Strathaus.

Kriis toob lennundusturule suured muutused. Kui käesoleval aastal esitas pankrotiavalduse 40 ettevõtet, siis järgmisel aastal ootab Schulte-Strathaus neid veel rohkem. Samuti ootab ta liitumisi.

Nordica turgutamist maksumaksjate rahaga ei pea ise konkureerivat Air Balticut nõustav Schulte-Strathaus mõistlikuks.

"Nordica oli finantsraskustes juba enne koroonat, see üksnes võimendas probleeme, aga ei loonud neid. Nordica ärimudel on logisev. Tema liinidel on konkurendid odavlennufirmad, kellega Nordica ei suuda võistelda ja tema ühenduste võrk on liiga väike, nagu ka lennusagedus liinidel, mida ta opereerib. Oli ainult aja küsimus, millal Nordica küsib abi," räägib Schulte-Strathaus.