Põlevkivituhk segatakse pinnasega, mis jääb üle maanteekraavide rajamisest. Tuha osa on umbes kaheksa protsenti. Kui arvestada, et RMK ehitab või renoveerib aastas üle 300 kilomeetri metsateid, vajades selleks ligi 700 000 kuupmeetrit kruusa, on see oluline kokkuhoid, sest kruus on taastumatu maavara, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Tallinna tehnikakõrgkoolis on aastaid uuritud, kuidas kasutada põlevkivituhka. Aga praegune tuhk on erinev võrreldes 40-50 aasta tagusega, kui seda kasutati kruusateede tolmuvaba katte valmistamisel. Uue põletustehnoloogia tuhk on teistsugune ja selleks ei sobi.

"Koostöös Eesti Energiaga otsisime uuele tuhale teedeehituses rakendust ja pakkusimegi välja selle pinnase modifitseerimise või stabiliseerimise tehnoloodgia. Esitlesime neid tulemusi eelmisel aastal tehnikakõrgkooli seminaril. RMK oli seal kuulamas ja kohe pakkus välja, et teeme päris katselõigu," rääkis Tallinna tehnikakõrgkooli lektor Sven Sillamäe.

Pärast nimetatud seminari asuti kohe tegutsema. Plaanis oli katsetada nelja tüüpi teid.

"Liivateid, saviteid, mõnda vana kruusateed ja turbateed. Turbatee meil Sveni soovitusel jäi kohe ära. Siin me oleme liivatee katsetamisel," rääkis RMK metsaparandustalituse juhataja Margus Reimann.

"See on liivakas pinnas, looduslik pinnas, midagi juurde siia toodud ei ole. Tõime siia nüüd katseks tuha sisse ja täna saavad siin juba metsaveoautod peal sõita. /.../ Eks meil oli siin katse käigus ka mõningaid tagasilööke, ega ei saa kõik olla ilus, aga katsetame veel ja proovime veel. Projekt on lootustandev," selgitas Reimann.