Martin Helme: koalitsioon vaatas kuristiku servalt üle ja kõik astusid sammu tagasi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1603312080000 | amCalendar}}
Foto: ERR

Rahandusminister, EKRE esimees Martin Helme rääkis "Esimese stuudio" suures poliitikadebatis, et kõik valitsuspartnerid otsustasid sammu tagasi astuda ning liikuda edasi selles suunas, et usalduslik koostöö taastada.

"Ütleme siis niimoodi, et kolm koalitsioonipartnerit vaatasid kuristiku servalt üle ja kõik otsustasid sammukese tagasi astuda. Kui siin räägitakse mingitest tagasiastumistest, siis see see sammuke on," ütles Helme saates.

Saatejuht küsis Helmelt, kas EKRE on hakanud peaministrit uuesti usaldama.

"Eks me oleme siin omavahel suheldes saanud - väljaspool meediat ja näost näkku - väljendada neid muresid, mis on olnud ja mis on võib-olla ka kuhjunud varasema aja jooksul. Ka koroonakriisi ohjeldamine, riigieelarve koostamine on olnud pingeline aeg. Võib-olla need on kõik kuhjunud ja kuskil mingisugused teemad, mis varem hoiti taustal, ühel hetkel lihtsalt plahvatasid välja. See võib ka olla," sõnas ta.

"Aga, jah, me oleme ka rääkinud peaministriga sellest teemast, mis siis põhjustas meis seda tunnet, et meie koalitsioonikaaslane on kuidagi teenimatult meid rünnanud. Ma arvan, et me oleme üksteise motiividest ja üksteise eesmärkidest paremini aru saanud ja liigume kindlasti selles suunas, et usalduslik koostöö taastada," rääkis Helme.

EKRE esimees kinnitas, et lahkhelisid tekitas väga põhimõtteline küsimus. "Ka meie jaoks on küsimus põhiseaduse alusväärtustes, pluralistlikus ühiskonnas, sõnavabaduses, südametunnistuse vabaduses. Need on väga suured teemad ja võib-olla igapäevases poliitilises sagimises ei tule alati inimestele niimoodi ettegi. Aga tekib hetki, kus need kerkivad esile ja neist on vaja rääkida. Ma arvan, et me peame olema kõik tänulikud, et Eesti on vaba riik, kus kedagi ei saa keelata armastamast kedagi teist, aga ei saa ka sundida armastama kedagi teist. Need on olulised asjad, mis on vaja läbi arutada."

Välisminister, Isamaa liige Urmas Reinsalu kinnitas, et kolmapäeval astusid koalitsioonipartnerid pika sammu oma aruteludes edasi. Selgust aga kõigis küsimustes tema sõnul veel ei ole. Valitsuskriisiks ta olukorda ei hinda.

"Selge on see, et Eesti rahvas ja avalikkus väärib selgust neis küsimustes.
Kas ma diagnoosin seda olukorda, nagu meedia on teinud, valitsuskriisina? Ei, see pole valitsuskriis. Selge on see, et õhus on tõsised küsimused, mis peavad saama vastused," märkis ta.

Sotsiaalminister, keskerakondlane Tanel Kiik ütles, et siseminister Mart Helme intervjuus väljaöeldu on olnud EKRE puhul kogu aeg sarnane. Küll aga on tema sõnul Keskerakonna jaoks probleem see, et EKRE asus ründama peaministrit ja koalitsioonikaaslast oma väljaütlemiste pärast.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige Riina Sikkuti sõnul peaks valitsus kulutama oma aega tõsistele asjadele nagu näiteks riigieelarve, kuid praegu on sunnitud koalitsioon tegelema omavaheliste solvumiste lahendamisega.

Reformierakonna liige Keit Pentus-Rosimannus märkis, et tema hinnangul on Keskerakond praegu ohvrirollis.

"Et tehti poolteist aastat tagasi valearvestus sellise partneriga koalitsiooni tehes, on ilmselge. Torkab silma, et see pole sugugi üks intervjuu, millest räägime, vaid see on ikkagi väga klaar ja selge pakett ja muster ja selle paketi osa on just vaenamise kandmine Eesti riigis laiemale pinnale. Selle osa on Eesti kangutamine meie senisest liitlasruumist ja meie jätmine üksi. Seda olukorda pole võimalik ära klaarida kosmeetiliste muudatustega," kommenteeris ta.

Martin Helme kinnitas saates, et Eestis on kõigil inimestel võrdsed võimalused.
"See on põhiseadusega tagatud. Selles ei ole üldse mingit küsimust. Keegi omistab meile mingeid jaburaid seisukohti väljasaatmistest või tagakiusamistest. See on laim. Me pole sellest kunagi rääkinud. Aga on olemas väga põhimõttelised väärtusküsimused, kus me polegi nõus mingite asjadega ja meil peab olema võimalus seda väljendada, et me pole nõus sellega," rääkis Helme.

"Üks asi, mis on diskussiooni käigus selgeks saanud, et me mingeid teemasid koalitsiooni tegemisel ei käsitlenud. Koalitsiooni saab teha, kui sul on ühisosa, sellele ühisosale keskendusime, teised teemad jätsime kõrvale. Aga mõned teemad kerkivad vahel üles nii, et nad ei hoiata ette. Ja ühel hetkel me avastasime, et seal on suurem lõhe kui arvasime ja nüüd tuleb sellega hakkama saada ja edasi minna," lisas ta.

Opositsiooni hinnangul ei lahenda rahvaküsitlus ühtki probleemi

Riina Sikkuti sõnul tegid sotsid peaministrile ettepaneku loobuda abielu rahvahääletusest.

"Mart Helme intervjuu demonstreeris seda, et kui koalitsioonileppes kavandatud referndumiga edasi minna, siis mis on need arutelud, argumendid, mis on see tase, kuhu me jõuame. See on see inimeste jagamine kastidesse, lahtritesse, sildistamine, väljasaatmine. Ja seetõttu Sotsiaaldemokraatlik Erakond eile kohtuski peaministriga ja meie ettepanek oli, et seda kriisi kasutada selleks, kui koalitsioonilepe avatakse, et loobuda referndumist," rääkis Sikkut.

Tema sõnul Ratas konkreetset vastust ei andnud.

Keit Pentus-Rosimannus ütles, et tema hinnangul pole abielu rahaküsitlust vaja, sest see ei lahenda ühtki sisulist probleemi.

"Ta lahendab vaidluse ära, kas meil on vaja teha samasooliste reguleerimiseks midagi või mitte," vastas seepeale Martin Helme.

Rahandusministri sõnul on abielu rahvaküsitlus EKRE jaoks põhimõtteliselt tähtis. Ta tuletas meelde, et EKRE valimislubadus oli kooseluseaduse tühistamine, kuid see eesmärk leppesse ei jõudnud, vaid sõelale jäi põhiseaduse muudatuse algatamine rahvaalgatuse jaoks ning kooseluseaduse tühistamise asemel abielureferendum.

"See on üks keskseid väärtusteemasid, mis koalitsioonileppes sees on. Selle ärajätmine lihtsalt sellepärast, et see on kellelegi ebamugav, ei ole võimalik, koalitsioon nii ei tööta. Me oleme kompromissialtid, me saame seda sõnastust täpsustada, oleme kohtunud õiguskantsleriga, et sõnastust täpsustada, et see oleks võimalikult arusaadav ja ei tekitaks mingit kahepidi mõistmist ja muud sellist. Me saame isegi arutada, kas see kuupäev peab olema tingimata see kuupäev või on ta natukene teise kohta nihutatud, arvestades seda, et need on kaks erinevat valijaskonda. Me oleme valmis selle üle arutama, aga me pole valmis arutama selle üle, et see koalitsioonipunkt ei kehti," selgitas rahandusminister.

Tanel Kiik märkis, et valitsusel tuleb nüüd leida selge arusaam, kas ja millistel tingimustel rahvahääletust saab korraldada. Tema sõnul peab see olema tsiviliseeritud ning seejuures tuleb selgelt defineerida, mis on rahvaküsitluse eesmärk ja mis pole.

Reinsalu sõnul on rahvaküsitlusega seoses praegu laual erinevad versioonid. "Me astusime täna huvitava sammu edasi selles suunas, et saavutada kokkulepe. Oluline on saavutada töötav kokkulepe, selgus. Muud kokkulepped, mis ei tööta, on tegelikult meeletus, nendega ei ole mõtet tegeleda. Ma arvan, et meil õnnestub kokkulepe saavutada. Ma olen nõus Tanel Kiigega, et me peame selgelt paika panema raami, mille pinnalt neis küsimustes edasi liikuda," rääkis ta.

Helme: majandusprognoosides on väga suur loks sees

Kuigi suurem osa saatest kulus koalitsiooni tervisele, räägiti veidi ka tuleva aasta riigieelarvest, mis sel nädalal läbis riigikogus esimese lugemise.

Rahandusminister Martin Helme tunnistas, et majandusprognoos, millel tuleva aasta riigieelarve praegu tugineb, on tehtud suvel, mil olukord oli võrreldes praegusega parem. Eelarvet ringi teha tema kinnitusel praegu pole vaja.

"Veel mitte. Aga tõsi on see, et riigieelarve põhineb rahandusministeeriumi suveprognoosil, mis lüüakse lukku põhimõtteliselt augustis, mil oli pilt tükk maad ilusam. Aga ka augusti prognoos võttis arvesse, et asjad lähevad halvemaks. Seal on väga palju reservatsioone. Üks suur reservatsioon on see, mida teeb meie tööturg ja meie enda majandus, ja teine reservatsioon on see, mida teeb meie suuremate ja lähemate kaubanduspartnerite majandus. Seal punased tuled vilguvad, loomulikult. /.../ Prognoosid meil küll on, millelegi me peame ju tuginema, kui paneme arvud paberile, aga kuidagi ei tohi unustada, et prognoosides on väga suur loks sees," selgitas ta.

Sikkut kommenteeris, et nii riigieelarvel kui ka eelarvestrateegial on kaks suurt läbikukkumist.

"Ühelt poolt kriis, tervisekriis, millega tuleb praegu tegeleda. Siin stuudios eelmisel nädalal Tarmo Soomere ütles väga hästi, et iga kriisi õppetund on see, et rikkad saavad rikkamaks, vaesed vaesemaks. Ühiskonnana me peame kindlustama, et nõrgad ei tagaks kriisikoormat. Ja nüüd valitsuse soovitus, ei ole maskid kohustuslikud, aga esimeste haigusnähtudega koju jääda. Muidugi, seda tuleb teha, et viiruse levikut tõkestada, aga miinimumpalgaga kojujääja kaotab nädalaga kodus viibides 100 eurot. Muidugi ta ei saa lubada talvehooajal nohuga korduvalt kojujäämist. /.../ Kriisikulud, haiguspäevade kulud, et kriisiga toime tulla, on eelarvest puudu. Samas on sinna hästi palju sisse kirjutatud koptereid jm, aga pole suurt pilti," rääkis ta.

Tanel Kiik vaidles Sikkutile vastu, öeldes, et valitsuse eesmärk kriisis on olnud just nõrgemate toetamine. "Vaesema osa ühiskonnast toetamine on nii selle valitsuse kriisiaegses käitumises väga selge muster kui ka järgmise aasta riigieelarves," ütles ta.

Urmas Reinsalu rõhutas, et Isamaa seisukoht on see, et kriisist tuleb väljuda vastutustundlikult kulutades. Ta tõi samas välja, et kõik Euroopa riigid on koroonaviirusest tingitud majanduskriisi leevendanud laenurahaga.

"Meie meie seisukoht on olnud, et me peame ka kriisist väljuma laenukoormusega, mis tulevikku vaadates on meile jõukohane," ütles ta.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: