Uno Lõhmus: tants rahvahääletuse ümber ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Uno Lõhmus
Uno Lõhmus Autor/allikas: Erakogu

Praegu ütleb perekonnaseadus, et abielu on mehe ja naise liit. Probleemi hetkel polegi, on vaid kartus, et rahvaesindus võib tulevikus abielu mõistet muuta, kirjutab Uno Lõhmus.

EKRE, Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks ning EELK peapiiskop Urmas Viilma ei tee saladust, et kavandatava rahvahääletuse eesmärgiks on ette näha põhiseaduslik kaitse mehe ja naise vahelisele abielule.

Pead murtakse selle üle, kuidas seda saavutada. Koalitsioonilepingusse sai ilmselt EKRE ettepanekul kirja, et tuleb läbi viia rahvahääletus riigielu küsimuses ning küsida kodanikelt, kas nad toetavad ettepanekut täiendada põhiseadust viisil, et abielu on mehe ja naise vaheline liit.

See olnuks eesmärgi saavutamise esimene etapp. Teine etapp on sõnastatud järgmiselt: "Juhul kui rahvahääletuse tulemus on positiivne, siis võtame vastu põhiseaduse täienduse, määratledes abielu mehe ja naise vahelise liiduna".

Koalitsioonilepingu kirjapanekuga on mõistagi kiire ning pole ime, et soovide juriidiline läbimõtlemine lükatakse tulevikku. Õiguskantsler Ülle Madise juhtis õigesti tähelepanu, et rahvaküsitlust meie põhiseadus ette ei näe ning sellel pole ka õiguslikku siduvust.

Uljalt kõlab ka kinnitus: võtame vastu põhiseaduse täienduse. Põhiseaduse teksti muutmine on sedavõrd raske ja keeruline, et praegune koalitsioon oma kooselu ajal vaevalt seda suudaks. Need õiguslikud nüansid teevad koalitsiooni loomisel kokkulepitu saavutamise ebatõenäoliseks, mida asjaosalised ilmselt ka mõistavad.

Lootus tekkis õiguskantsleri soovitusest peapiiskop Viilmale, kes küsis õiguskantslerilt, kas ja kuidas on võimalik rahvahääletusel kindlustada abielu mehe ja naise vahel sõlmitud liiduna, nagu see on sätestatud perekonnaseaduses, ilma põhiseadust muutmata.

Õiguskantsler selgitas, et kui rahvahääletus korraldatakse küsimuses "Kas abielu peab jääma mehe ja naise liiduks?", siis rahvahääletusel toetuse saanud seisukoht on siduv. Kui rahvahääletusel osalenute enamus vastab "jah", ei ole õiguskantsleri järgi lubatud muuta perekonnaseaduses sõnastatud abielu mõistet ning seadusemuudatus oleks põhiseaduse sätte, mis ütleb, et rahvahääletuse otsus on riigiorganitele kohustuslik, tõttu põhiseadusevastane.

Peapiiskop hingas ilmselt kergendatult, kui tõdes, et seda teed minnes pole traditsioonilise abielu pooldajatel enam põhjust muretsemiseks, et äkki ei saa põhiseaduse muutmiseks riigikogus piisaval arvul hääli kokku.

Pole kahtlust, et pakutud skeemi kasutades võib üks huvigrupp oma eesmärgi saavutada. Kuid kahtlen, kas selline tee on kooskõlas põhiseaduse kui tervikuga ja eriti põhiseaduse mõttega.

Mehe ja naise vahelisele abielule püütaks sellisel viisil tagada põhiseaduse kaitse tagaukse kaudu, ilma põhiseaduse teksti muutmata. Põhiseadus abielu mõistet ei defineeri. Seega on seadusandjale jäetud vabadus otsustada, kas abielu on mehe ja naise liit või võivad ka samasoolised sõlmida abielu või leitakse viimase õiguslikuks reguleerimiseks mingi muu õiguslik vorm.

Praegu ütleb perekonnaseadus, et abielu on mehe ja naise liit. Probleemi hetkel polegi, on vaid kartus, et rahvaesindus võib tulevikus abielu mõistet muuta. Kartuse peaks kõrvaldama rahvahääletus riigielu küsimuses ning põhiseaduse paragrahvis 105 öeldu, et rahvahääletuse otsus on riigiorganitele kohustuslik. Seda kõike olukorras, kus riigikogus puudub konsensus nii põhiseaduse muutmise kui ka abielu mõiste küsimuses.

On iseenesest kurioosne, kui osa riigikogu liikmetest soovib piirata riigikogu põhiseaduslikku õigust vastu võtta seadusi või neid tulevikus muuta. Põhiseaduse mõttega pole see kindlasti kooskõlas. Tegemist oleks põhiseaduse poliitilise kohandamisega, mis on põhiseaduse illegaalne muutmine.

On samamoodi küsitav, kas rahvahääletust riigielu küsimuses saab kasutada riigikogu pädevuse piiramise eesmärgil, et takistada tulevikus muuta seadust. Kui koalitsioon sellegipoolest otsustab valida rahvahääletuse tee, siis on ohukohaks, et põhiseaduse järelevalve kaitsemehhanism ei pruugi tööle hakata sellel lihtsal põhjusel, et idee pärineb õiguskantslerilt.

Samasooliste abielu osas puudub nii meil kui ka mujal kristlikus maailmas konsensus, ehkki üha enam riike on asunud sellist abielu tunnustama. Ameerika Ühendriikide ülemkohus koguni leidis 2015. aastal, et samasooliste abielu keelamine on vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega, seega vastuolus põhiõigusega.

Erakonnal, kirikul ja muudel huvigruppidel on õigus kaitsta omi põhiväärtusi, kuid olukorras, kus ühiskonnas puudub küsimuses konsensus, ei saa üks osa ühiskonnast teisele osale peale suruda omi väärtusi viisil, mis õigusriiklikke põhimõtteid eiravad ning tekitavad ühiskonnas terava vastanduse.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: