Riik on pankade soovil inimeste laenukohustusi ühte registrisse koondamas ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Rahandusministeerium on finantsasutuste soovil loomas positiivset krediidiregistrit, kuhu koondataks kokku kõigi inimeste laenud ja liisingud. Kui ministeerium põhjendab seda sooviga piirata inimeste lõhkilaenamist, siis pangaliit nimetab peamise põhjusena kiiremate laenuotsuste tegemist.

Rahandusministeerium on koostanud eelnõu, millega riik soovib algatada positiivse krediidiregistri loomist.

See tähendab, et kõik inimesed, kes omavad kas kodulaenu, autoliisingut, väikelaenu kodu remontimiseks või kiirlaenu eelmise kiirlaenu tagasimaksmiseks, kantaks automaatselt kõigi nende kohustustega sinna registrisse. Siis avaneb pangas või kiirlaenukontoris uut laenu taotledes kohe info tema seniste laenukohustustega, ilma et inimene ise seda infot ühest pangast teise peaks toimetama.

See on vastutulek pangandussektorile, kust algatus tuli. Ent kui rahandusministeerium nimetab algatuse peamiseks põhjuseks inimeste kaitsmist lõhkilaenamise eest, siis pangaliit toob esile, et inimesed saavad keskse registri loomise korral kiiremini vastuse oma laenutaotlusele.

Rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna juhataja Thomas Auväärt ütleb, et inimesi, kel on neli-viis laenukohustust järelmaksude, laenude ja liisingute näol, on suurusjärgus 10 000. Paljud neist oma kohustustega hakkama ei saa.

"Probleemi juur on, et ei pangad ega kiirlaenufirmad ole kohustatud üksteisele infot jagama - see on kõik vabatahtlik, kuidas nad omavahel infot jagavad. Kui inimene läheb pangast laenu võtma, pole neil infot, kust ta on juba laenu võtnud. Inimestelt võib küsida küll kontoväljavõtteid, aga nad on nutikad, suudavad varjata oma teisi kohustusi, ja nii laenuandja ei tea, et inimene on juba suuri finantskohustusi endale võtnud. Konks on selles, et inimene ütleb, et ta pole mujalt laenu võtnud. Seda ei ole võimalik kontrollida täna. Mõned pangad on ühinenud omavahelise infovahetamisega, aga neid panku on vähe. See taandub paljuski aususe peale," selgitab Auväärt ERR-ile.

Ta lisab, et eeskätt pole vabatahtliku süsteemiga liitunud suurpangad.

"Ega neid põhjuseid lõpuni ei avata. Viidatakse konkurentsile, ei taheta oma kliendiandmeid turu väiksematega jagata, kardetakse, et info läheb ringlema," pakub Auväärt põhjuseks. "Me tahame välja pakkuda, et kui luuakse selline register või andmevahetusplatvorm, siis ei kogutaks infot ühte kohta, vaid pangad jagavad infot üksteisega. See oleks väga selgelt kontrollitav, finantsispektsiooni järelevalve all olev süsteem, kust inimene ise näeb, kes tema kohta on infot küsinud. Täna see pole kuidagi reguleeritud, sellepärast ka suured pangad ei taha seda infot jagada."

Pangaliit ootab krediidiregistrit pikisilmi. Ent nende jaoks tähendab see eeskätt kiiremat laenuotsustuse protsessi.

"Kui uus klient tuleb panka, siis me küsime kliendi käest, et ta tõestaks ja näitaks ära, milline on tema maksepraktika ja kogemus olnud teistes pankades. Uue registri loomine muudab selle protsessi lihtsamaks, sest seda täiendavat tõestamist kliendil ei ole vaja teha, sest see on pankadele keskselt kättesaadav," selgitab pangaliidu juht, SEB Eesti juhatuse liige Allan Parik. 

Rahandusministeerium põhjendab soovi registrit luua ka asjaoluga, et enamikus EL-i riikides on selline süsteem olemas. Mõnes riigis peab krediidiregistrit riik, teises erasektor.

"Ise oleme pigem välja pakkunud, et Eestis võiks registripidaja olla erasektor, aga ei välista ka, et mõni riigiasutus seda haldaks või vahendaks," ütleb Auväärt.

Pangaliit eelistaks registripidajana näha aga riiki.

"Ma arvan, et see registripidaja võiks olla riigi juures. Näiteks võiks see olla Eesti Panga juures, sest me tahaksime, et see registripidaja oleks hästi turvaline, hästi usaldusväärne ja tagaks esitatud ja tagatud andmete kaitse," ütleb Parik. "Selleks, et me saaksime hakata seda informatsiooni vahetama, on vaja riiklikku regulatsiooni."

Kui registrit hakkaks pidama riik, näeb rahandusministeerium selle haldajana näiteks maksu- ja tolliametit, Eesti Panka või riigi infosüsteemi ametit, aga miks mitte ka mõne asjassepuutuva ministeeriumi osakonda.

Maksu- ja tolliamet (MTA) ise end registripidajana ei näe, ehkki möönab, et riigi püüdlus laenamisel vastutustundlikkust kasvatada on toetatav. Samas leiab MTA, et hoovad selleks on juba praegu olemas, mistõttu eraldi registri järele nad vajadust ei näe.

"Meie hinnangul ei ole ilmtingimata vaja luua uut täiendavat registrit, vaid krediidipakkuja saaks laenutaotleja nõusolekul pöörduda otse teiste krediidipakkujate poole, kes vajaliku info väljastaksid," leiab MTA juriidilise osakonna juht Marilin Mihkelson. "MTA registri korraldamises ja halduses endal rolli ei näe, kuna registris hoitav info ei ole seotud maksude tasumisega. Kui aga register luuakse, siis tuleks registripidaja valikul lähtuda eelkõige sellest, kes suudaks parimal võimalikul viisil tagada füüsiliste isikute andmete eesmärgipärase töötlemise ja kaitse."

Ka Eesti Pank ei soovi end registripidajana näha.

"Eestis on olemas pikaajalisi näiteid, kuidas erasektor on edukalt sarnaste ülesannetega hakkama saanud, nagu krediidiinfo, väärtpaberite register, rahvastikuregister jne. Eesti Pangal ei ole siin eeliseid erasektori ees ning keskpank ei plaani krediidiregistri teenust pakkuda," kommenteeris Eesti Panga pressiesindaja Mart Siilivask.

Ta möönis, et keskpank toetab siiski eraõigusliku krediidiinfovahetuse lahenduse loomist, mis aitaks kaasa vastutustundlikumale laenamisele.

"Seejuures peab turuosaline hindama laenuvõtja võimet laenu teenindada ja krediidiinforegistrit tuleks kasutada kui ühte sisendit laenuvõime hindamisel," lisas Siilivask.

Pangaliit aga pole leidnud oma liikmete vahel ühist keelt maksimaalse laenuvõime määratlemisel. Praegu kehtib piirmäär üksnes eluasemelaenudele, kuid mitte näiteks järelmaksule või kiirlaenudele.

Eesti Pank ei poolda ka andmete ühte kohta kokkukogumist, vaid pigem infovahetusplatvormi loomist, mille kaudu krediidiajaloo päringuid esitada.

"Sel moel puudub vajadus tundlike isikuandmete koondamiseks ühte andmebaasi," selgitas Siilivask.

Registriandmetele hakkab järelevalvet tegema finantsinspektsioon.

Millist infot register täpsemalt koondama hakkab, pole veel lõpuni selge. Nagu ka see, kes sellele ligipääsu hakkavad omama. Esialgne plaan on, registrisse koondatakse üksnes inimeste finantskohustused, ent jäetakse välja näiteks leibkonna suurus, sissetulekud jms haakuv info.

"Seal sisalduks täielik finantskohustuste summa. Aga kui inimesel on näiteks kommunaalarved maksmata, siis seda infot see ei sisaldaks," pakub Auväärt.

Samuti on esmane plaan, infole saavad ligipääsu üksnes finantsasutused, keda tegutseb Eestis kokku sadakond, aga mitte näiteks pankrotihaldurid ja kohtutäiturid.

"Praegu pole plaanis, et ka pankrotihaldurid ja kohtutäiturid sellele registrile ligi pääseksid, aga see võib töö käigus muutuda," möönab Auväärt. "Kui lubaksime hästi erinevatel eesmärkidel infot kasutada, jõuaksime ikkagi selleni, mis on selle privaatsuse hind – kas ühiskond on valmis, et infot jagatakse nii paljude osapooltega."

Oma finantskohustuste info jagamine registriga jääb vabatahtlikuks, ent kui inimene oma andmeid jagamast keeldub, jääb ta ka laenust ilma.

Kuidas registriloomisega edasi minna, otsustatakse novembris, selleks ajaks peavad osapooled oma tagasiside andma. Register käivituks kõige varem 2022. aastal.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: