Sissevaade: Keskerakonna suurim kompromiss oli jääda senisesse valitsusse
Keskerakonna ja Isamaa juhid ei tahtnud alustada vestlusi Reformierakonnaga, mis võinuks neist ühe viia võimukõnelusteni, ning EKRE juhid ei tahtnud taanduda opositsiooni. Valitsuskriisi lõpetuseks lubasid koalitsiooniparteide esimehed 22. oktoobril 2020 Tallinnas, Euroopa Liidu liikmesmaa pealinnas tehtud ühisavalduses, et nende kohustus on suhtuda austusega kõigisse Eestimaa elanikesse.
"Ma arvan, et minu poliitiku teel on olnud see tänane kriis kõige keerulisem poliitiliselt," ütles peaminister Jüri Ratas paar päeva tagasi viimase nädala kohta.
Kuidas kriis puhkes? Väga lihtsalt. Raadiojaamale Deutsche Welle antud venekeelses intervjuus arvas EKRE aseesimees, siseminister Mart Helme, et las geid jooksevad Rootsi või jooksevad Rootsis (täpse tõlke üle vaieldakse siiani), kus nende peale vaatavad kõik viisakamalt ja lisas, et tema vaatab neile "tõesti ebasõbralikult".
Keskerakonna tipud eesotsas peaminister Ratasega nimetasid siseministri sõnu taunimisväärseks, põhiseadust hülgavaks. Selle peale teatas EKRE esimees, rahandusminister Martin Helme 19. oktoobri hommikul: "Kas peaminister usaldab siseministrit – see on teisene teema. Küsimus on selles, kas meie erakond usaldab peaministrit."
Ja valitsuskriis oligi saavutanud oma kõrguse.
Ratase algatatud esimesed lepituskohtumised peeti kõrgendatud toonides ja vastastikku süüdistades. Näiteks: miks sai EKRE kõige viimasena teada, et Keskerakonnal ja Isamaal on uut infot Estonia laevavraki kohta? Või miks jättis Isamaa EKRE üksinda Keskerakonna juhtide rünnaku ajal?
Ent kiiresti tõusis nendel kohtumisel oluliseks teemaks abielu ainult mehe ja naise liiduna defineeriv rahvahääletus. See on kokku lepitud koalitsioonilepingus, mille järgi hääletus peaks toimuma 17. oktoobril 2021, kohalike valimiste päeval.
Keskerakonna liberaalse tiiva üks eestkõnelejaid, partei aseesimees ja sotsiaalminister Tanel Kiik nimetas "pehmelt öeldes vastutustundetuks" minna rahvahääletust korraldama praeguse ühiskondliku fooni pealt.
Ka Isamaa Parempoolsete ühendus tegi avalduse, et "sellises õhkkonnas sellist [rahvahääletuse] debatti selle riigikogu koosseisu ajal pidada ei saa".
EKRE ei olnud aga nõus rahvahääletusest loobuma ja Keskerakond koos Isamaaga taandusid rahvuskonservatiivide jäikuse ees. Lõpuks astus ka EKRE veerand sammu tagasi, sest ei tahtnud pilli lõhki puhuda ja opositsiooni kukkuda. Niisiis, rahvahääletus tuleb järgmise aasta kevadel – aprillis või mais, mitte kohalike valimiste päeval, mis võiks kaaperdada kohaliku elu tegelikud valimisteemad.
Natuke andis EKRE järele ka Martin Helme esmaspäevasele kinnitusele, et "ei tule kõne allagi, et liberaalid kirjutavad EKRE-le ette, millest, kuidas ja kellele EKRE räägib". Just sõnavabadusega põhjendas ta siseministri vähemustevaenulikke sõnu Deutsche Welle intervjuus.
Nüüd tunnistatakse valitsuskriisi lõpetavas Keskerakonna, EKRE ja Isamaa esimeeste ühisavalduses, mis on nagu üksteisele antud kolm tilka verd, et igal ühel on õigus sõnavabadusele, kuid lisatakse: "See õigus lõpeb seal, kus algavad teiste inimeste õigused ja vabadused, nende tervis, au ning hea nimi."
Sellele järgneb parteijuhtide Jüri Ratase, Martin Helme ja Helir-Valdor Seederi lubadus: "Meie riigi alusväärtused on ühisosa otsimises, inimväärikuses ja isikuvabadustes ning meie kohustus on suhtuda austusega kõigisse Eestimaa elanikesse."
Opositsiooniliider Kaja Kallas, Reformierakonna esimees, on kriisi sellise lõppvaatuse peale kriitiline. "Rahvahääletus vähemuste õiguste üle ning valitsuse deklaratsioon diskrimineerimisest hoidumise ja inimeste väärikuse kaitsmise kohta ei lähe kuidagi kokku," ütles ta.
Samuti opositsioonis olevate sotsiaaldemokraatide juhi Indrek Saare sõnul on Ratase järjekordne järeleandmine Helmetele suur pettumus. Teisipäeval peaministriga kohtunud sotsid jäävad kindlaks lubadusele, et kui koalitsioon ei ütle rahvahääletusest lahti ja tuleb riigikogus välja vastava eelnõuga, algatavad sotsiaaldemokraadid valitsuse umbusaldamise.
Jüri Ratas ütles sel nädalal, et kui soovitakse kriise lahendada, peavad kõik kompromisse tegema. Samas ei ole ta ise sõnastanud, millise kompromissi tegi Keskerakond, kuigi see on ilmne: nende suurim kompromiss oli jääda edasi sellesse koalitsiooni.
Valitsuskriis andis korraks lootuse Reformierakonnale, kes võitis küll mullu kevadel parlamendivalimised, ent jäi ometi opositsiooni. Keskerakonna ja Isamaa poliitikute sõnul kutsusid Reformierakonna mitmed esindajad neid sel nädalal arutama uue valitsuse moodustamise võimalikkust, ent said samahästi kui "korvi". Ometi oli pinnas võimupöördeks kobedam kui varem, sest vähemalt keskparteis võis nädala alguses mitmest kabinetist kuulda soove praegune koalitsioon lõppenuks kuulutada. Ratase soov senist valitsust koos hoida jäi peale.
Keskerakonna juhatuse liikme Yana Toomi arvates pidanuks Reformierakond avalikult ütlema, kellega ta järgmise koalitsiooni teeks, kui see muutuks võimalikuks - kas Keskerakonna või Isamaa ja sotsidega, mitte aga kalastama korraga kahes kohas.
Toom, muide, ei ole varjanud, et peab õigemaks Keskerakonna koalitsiooni Reformierakonnaga.
Sellel kriisil on üks suur erinevus võrreldes varasemate valitsustülidega - enam ei palu vabandust mitte keegi, ei enda ega teiste pärast.