Valitsuse korraldusel ei tohi Eestis alates südaööst alkoholi müüa. See reegel kehtib ühteviisi kõigile baaridele ja meelelahutuskohtadele.

"Iga kord, kui me kontrolli teeme, tuleb välja, et kolm-neli asutust ikkagi mingil määral proovivad seda piirangut vältida," rääkis ERR-ile Tallinna kesklinna politseijaoskonna välijuht Vadim Kuperštein.

Öötundidel peo käimashoidmiseks on baarid ja ööklubid leidnud päris mitu võimalust.

"Vahepeal, kui me kontrollime asutusi, on näha, et laudade peal on alkohol, aga meile öeldakse, et kliendid ostsid näiteks 23:59 kümme pokaali õlut ja kell kaks öösel siiamaani joovad," ütles Kuperštein.

Politseinik lisas, et võib-olla saab mõnes kohas ka napsi osta, aga sedagi nii, et seadust ei rikuta.

"Päris tihti on selline vaatepilt meil, et asutuse töötajad väidavad, et neil on erapidu, uksed on kinni, on näha, et sees on kliendid ja seal alkoholi müüakse," rääkis Kuperštein. "Aga kuna tegu on erapeoga, siis nagu ei olegi mingit rikkumist."

Rakveres ööklubi pidav linnavolinik Magnus Lehesoo rääkis, et tema on leidnud hoopis kolmanda lahenduse.

"Lihtsalt on lubatud inimestel tulla oma alkoholiga peole," selgitas Lehesoo. "Alkoholivabasid jooke ja suupisteid saame müüa, see ikka midagi toidab. Igal peol on ka pilet, mille inimene peab soetama, et meie juurde peole saada. See ongi see, kust me võib-olla natuke teenime."

Lehesoo märkis, et üle südaöö kestev pidu aitab baaripidajal eelarvet vähemalt nulli ligi hoida.

"Mina näen, et tuleks seda võimalust nii palju ära kasutada, kui võimalik. Muidu võib see sulgemiseni viia lõpuks. Seda ka päris ei taha," ütles Lehesoo.

Tulevikus keelataks ka öine joomine

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis valminud eelnõu looks võimaluse öist peohoogu piirata.

"Selle eelnõu mõte on anda võimalus avaliku korra tagamise huvides piirata ka alkoholi müügikohas kohapeal tarbimist," ütles ministeeriumi kaubanduse ja teenuste talituse nõunik Merike Koppel.

Koppel selgitas, et avaliku korra mõiste on päris lai. Ta tõi näite näite, et niisugust piirangut võib vaja minna ka massirahutuste ajal.

Aga eelnõu kirjutama ajendas ikkagi koroonakriis.

"Kui me täna hoiame üksteisega kaks meetrit vahemaad, kanname maski soovitavalt, väldime kontakte, et siis me selles olukorras ei läheks õhtul meelelahutusasutusse, kus sellised reeglid justkui enam ei kehtiks. Või vähemalt alkoholi mõjul need kipuvad ununema," rääkis Koppel.

Nii riigi, maakonna kui omavalitsuse piires võiks joomispiiranguid seada valitsus. Maakonna ja omavalitsuse piires oleks see võimalus politseil. Enda linna või valla, aga ka mõne konkreetse asutuse jaoks saaks piirangu seada kohalik omavalitsus.

Koppel rõhutas, et see oleks ikkagi ainult võimalus. "See ei ole kindlasti esimene asi, et nüüd hakkame tegema korraldusi, et saaks ka tarbimist piirata või üldse alkoholi müüki piirata. Need piirangud on ikkagi teatud põhjustel vajalikud."

Klubiomanik: meid on unarusse jäetud

Magnus Lehesoo ütles, et seadust keegi vaevalt rikkuma hakkab. Ehk kui reeglid karmimaks muutuvad, tuleb sellega leppida.

"Siis ei olegi midagi teha, siis on uksed kinni. Ja ma arvan, et päris paljudel klubidel lähevad siis uksed ka lõplikult kinni," tõdes Lehesoo. "See ellujäämine on päris raske."

Lehesoo hinnangul ei ole ettevõtjad tänastest müügipiirangutest mööda minnes vastutustundetud. "Vastutustundetu on pigem, et see valdkond on jäetud täiesti unarusse nii valitsuse kui kohaliku omavalitsuse poolt. Selline huvi puudumine sealt poolt on täielik, et kuidas me hakkama saame ja kas me ikka saame."

Lehesoole on jäänud mulje, et valitsus peab baaripidamist lustiks ja lillepeoks. "Tegelikult me teeme 365 päeva aastas korralikult tööd ja näeme vaeva selle nimel," rääkis ettevõtja.

Reeglina tuleb seaduseelnõu väljatöötaval ministeeriumil hinnata ka muudatuse mõju ettevõtlusele. Merike Koppel ütles, et konkreetseid numbreid neil veel ei ole, aga märgis, et muudatuse mõju on pigem mõõdukas.

"Majanduslik kasu ei saa olla väga suur, kui ma ei saa müüa alkoholi, vaid ma luban oma alkoholiga seal sees olla," selgitas Koppel.

Kui alkoholitarbimise ajaline piirang kehtestatakse, siis tuleb politseil ka selle täitmist kontrollida. Kui meelelahutusasutuses reegleid rikutakse, võib ees oodata karistus. Sisuliselt tähendaks see, et kui kell kukub, tuleb baaripidajal tagada, et ükski klient enam uut suutäit õlut ei võtaks.

"Mul on tänases hetkes tõesti ka väga keeruline öelda, et kuidas see täpselt kell 12 välja hakkaks nägema," tunnistas Koppel. "See on kindlasti praktiliselt väga keeruline ja seal võib tekkida momente, mis tekitavad nii tarbijas kui ettevõtjas segaseid olukordi."