Saartsi hinnangul on aga Keskerkonnal keeruline, sest nende venekeelsed põhivalijad ei jaga neid väärtusi, mis on erakonna juhtidel.

Kas me erakondade reitingute  kogupilti vaadates võime öelda, et Eesti poliitikamaastik on väga stabiilne?  Kas see on märk sellest, et liigume samas suunas nagu Soome, kus reitingud kõiguvad suhteliselt vähe?

Praegune stabiilsus viitab sellele, et ühiskonnas on põhilised rajajooned ja konfliktijooned üsna selgelt paigas ja üsna kivistunud. Vaatadates erakonnasüsteemi laiemalt, siis pole välistatud et kuskil kümne aastaga mingisugune suurem muutus võib tekkida.

Praegu on samasugune stabiilsusehetk nagu selle sajandi teise kümne alguses. Toona olid kinnistunud konfliktijooned Keskerakonna ja Reformierakonna vahel.

Skandaalid reitinguid eriti ei mõjuta. Kas möödnud reedest rullunud skandaal annab lihtsalt  erakondadele võimaluse pooldajate seas oma sõnumeid kinnistada? EKRE näitab valijatele, et nende seisukohtade eest seistakse?

Seda teevad kõik erakonnad, aga eriti EKRE, kelle stiili tõttu paistab sõnumite saatmine rohkem silma. See tekitab ka rohkem probleeme, sest koalitsioonipartneritel on teistsugused alusväärtused.

Hoolimata skandaalidest EKRE toetus ei ole langenud ega ka kasvanud. EKRE jaoks ongi väljakutse, et püsivalijate hoidmisega on nad hakkama saanud, sest tavaliselt radikaalsed erakonnad valitsusse minnes kaotavad suure osa oma toetusest, aga uusi valijaid juurde saadud ka ei ole. Nende jaoks oli üks lahendus referendumi läbiviimine koos kohalike valimistega, kuna see toimub aga varem, siis jääb ka selle võrra võimendus valimistel väiksemaks.

Kas see skandaal oli teistsugune? EKRE on ka varem sattunud oma liikmete väljaütlemiste tõttu pahameele tormi kätte?

See oli vägagi teistsugune. See puudutas mõlema erakonna põhiväärtusi.

Kui vaadata selle kriisi kulgemist, siis oli hetki, kus tundus, et kriisist välja tulla ei suudeta. Põhiväärtustega seotud kriise on väga raske lahendada. 

See valitsus on õnnega koos, et neil on selline peaminister nagu Jüri Ratas, kellel on poliitikas täiesti harukordne talent niisugusi olukordi lahendada. Ma ei kujuta  ette ühtegi teist Eesti poliitikut, kes põhiväärtuste kokkupõrke puhul oleks suutnud seda valitsust püsti hoida.

Venekeelne valija on juba oma usulise tausta tõttu mitmetes küsimustes konservatiivsete traditsioonide suurem toetaja kui protestantlik eestlane. Venekeelsed valijad on Keskerakonna jaoks ülitähis valijagrupp.  Kus on siin väärtuskonflikt?

Kahtlemata venekeelne valija on konservatiivsem ja nende jaoks polnudki selles skandaalis väärtuskonflikti. See hoidis tagasi ka Keskerakonna juhte jõulisemast sõnakasutusest, sest nende valija jaoks oleks sellistel põhjustel koalitsioonist äratulemine jäänud mõistetamatuks.

Me peame vaatama Keskerakonna juhtkonda, mis on suhteliselt noor ja liberaalseid väärtusi jagav. Mart Helme väljaütlemine läks vastuollu nende maailmapildiga. Siin on vastuolu Keskerakonna juhtide ja nende valijate vahel. See võib mingil ajal kujuneda Keskerakonna jaoks probleemiks, täna see veel problem ei ole.

Kas opositsiooniliidril Kaja Kallasel oli ka mingeid valikuid selle skandaali ajal?  Kas selgest pakkumisest Keskerakonnale teha uus valimisliit hoiduti seepärast, et ei taheta jääda taaskord tühjade pihkudega?

Kaja Kallas on selliseid pakkumisi varem korduvalt teinud ja nüüd tunnetati ilmselt, et seda pole mõtet teha ja oodati sündmuste arengut. Mingil hetkel oli ju ikkagi õhus võimalus, et koalitsioon läheb laiali.

Pärast sellist kriisi on valitsusliit ühtsem, kas see tähendab, et koalitsioon kestab kindlasti kohalike valimisteni või lausa Jüri Ratasest saab peaminister, kes juhtis valitsust samade koalitsioonipartneritega neli aastat järjest?

Seda on tõesti keeruline ennustada.

Tuleb arvestada, et 2021 on kolm olulist sündmust: rahvahääletus, presidendi valimine ja kohalikud valimised. 

Abieluteemaline rahvahääletus tekitab ka koalitsiooni sees pingeid hoolimata kokkulepitust. Kui kampaania läheb teravaks ja inetuks, siis tekib jälle küsimus selle neljapäeval allkirjastatud  deklaratsiooni kehtivuse osas.

Mina kardan aga eelkõige presidendivalimisi, mis on Eesti poliitikale ja eriti koalitsioonidele alati tugevat mõju avaldanud. Lisaks on veel kohalikud valimised, selle koosmõjul võib tekkida hetk, kus see koalitsioon võib hakata murenema. Aga see on puhtal kujul spekulatsioon, ka seda valitsuskriisi ei prognoosinud keegi ette.