Eile kirjutasid koalitsioonierakondade juhid alla dokumendile, kus rõhutati üle mõned Eesti põhiseaduse punktid ja tõdeti, et kedagi ei tohi solvata. Kas EKRE retooriline ümbersünd on juba näha?

Ei, praegu seda küll kuskilt otsast veel näha pole olnud. Mulle tundub, et osadel EKRE poliitikutel on empaatiaga raskusi. Ega nad ei kuulegi või ei saagi aru, et nad valesti käituvad. Aga eilne deklaratsioon justkui näitaks, et nad vähemalt proovivad midagi.

Palun analüüsige, miks on nii, et eelmisel reedel, pärast Mart Helme intervjuud, järgnes Keskerakonna ja Isamaa juhtpoliitikute poolt avalduste laine, kus Helme väljaütlemised mõisteti hukka. Täna lugesime, et parlamendisaadik nimetas ETV saatejuhte väga koledate sõnadega, aga midagi taolist ei järgnenud.

Võib-olla kõik on juba väsinud avalduste tegemisest ja kuulamisest. Urmas Reitelmann ei ole lihtsalt riigikogu liige, ta on ka riigikogu poolt määratud esindaja rahvusringhäälingu nõukogus. See on väga ebameeldiv, aga samas ka ülimalt kummaline olukord.

Kujutage ette mõnda teist organisatsiooni, kus nõukogu liige niimoodi solvavalt oma töötajate kohta ütleb. Kuidas nõukogu liige saaks selles asutuses edasi olla? Ma loodan väga, et EKRE reageerib kiiresti ja kutsub Reitelmanni sealt rahvusringhäälingu nõukogust tagasi. Kui EKRE seda ei tee, siis ma loodan, et riigikogu teeb seda oma hääletusega.

Kui ühtne oli Isamaa eile, kui Helir-Valdor Seeder oma allkirja andis ja koalitsioon jätkas?

Ega otseselt ju kuskil ei hääletatudki, kas koalitsioonis jätkata või mitte jätkata. Selliste jooksvate probleemide klaarimiseks ongi erakonna juhtkond. Aga kindlasti on meil ka erakonnas sees tõsised arutelud sel teemal, et kuidas mõjutada seda, et valitsusliit tervikuna käituks viisakalt, käituks vabale Eestile vääriliselt. Kindlasti on meil sees arutelud ka sellesama referendumi teemal, mille toimumise aja suhtes eile kokku lepiti. Sest nagu näha, midagi head sellest ootamas ei ole.

Isamaa parempoolsete ühendus tegi kolm päeva tagasi avalduse, kus ütles, et vaenamise õhkkonnas referendumit korraldada ei saa. Kas nüüd, kui erakondade juhid on kirjutanud alla, et seda viha ei ole, on mõistlik referendumit korraldada?

Igal juhul on näha, et küsimuse esitamise tulemusena lihtsalt köetakse sellist põlgust ja viha mingite gruppide suhtes. Üks grupp ühelt poolt ja teine grupp teiselt poolt. Äärmuslastele on see tore hapnik, aga tavalisel inimesel sellest midagi võita ei ole. Ka mõistlikel poliitilistel jõududel sellest midagi võita ei ole. Ühiskond tervikuna kindlasti kaotab.

Sotsiaaldemokraadid räägivad valitsuse umbusaldamisest, reformierakondlased Mart Helme umbusaldamisest. Kas koalitsioonierakondade siseste arutelude foonil võib öelda, et umbusaldamise katsetel on mingisugune mõte või pigem läheb nii, nagu seni on läinud. Ehk vähemalt umbusaldamise päeval on koalitsioon ka parlamendisaadikute tasandil ühtne?

Kas ta päris ühtne on, aga kui nüüd erakondade juhid on jälle midagi kokku leppinud, siis üldiselt püüavad erakondade esindajad järgida neid kokkuleppeid, mida juhid teevad. Mõned kindlasti ütlevad, et ei suuda lihtsalt kaasa minna. Aga tavaliselt enamus neid kokkuleppeid peavad.

Küsimus on lihtsalt selles, et EKRE lihtsalt lõhub ja lõhub ja hävitab ja hävitab. Hävitab ka selle valitsusliidu koosmeelt. Järjekindlat teeb EKRE käitumine kahju. EKRE-le võib-olla ei tee kahju, kuna nad mängivadki sellistel madalatel instinktidel suure osa ajast, aga kindlasti EKRE ministrite käitumine kahjustab Keskerakonda ja Isamaa erakonda. Meie kaks erakonda kannatame selle alla, kui EKRE ministrid ja teised poliitikud ebaväärikalt käituvad.

See on valitsusliidule probleem ja eks ta sööb ja lõhub järjest enam. Opositsiooni ülesanne on teha neid umbusaldusavaldusi. Aga valitsusliidud lagunevad siiski seestpoolt, kui enam ei jaksata üksteist taluda.

Aga praegu veel seda jaksu on?

No kui esimehed värskelt uue kokkuleppe on teinud, küllap siis on. Aga ma arvan, et selle kokkuleppe osas ja selle referendumi osas seisavad veel arutelud ees.