Viimasel ööpäeval lisandus 125 koroonapositiivset testi. Millest tuleneb nii suur haigestumise kasv?

Möödunud nädala kokkuvõtet tehes nägime, et endiselt on peamised nakatumiskohad töökoht, kodu või siis on tegu sissetoodud juhtudega. Hetkel meil veel lõplikku tulemust ei ole, mis olid nende 125 nakatumispaigad, aga me näeme suuremat puhangut ühes hooldekodus. Tallinnas on erinevad perekolded täiendust saanud, aga ka Viru vanglas on nakatunuid. Eks need seosed selguvad tänase-homse päeva jooksul.

Eelmisel nädalal me saime uhked olla, et oleme Euroopas ühed kõige madalama nakkuse levikuga maa. Kas tänane number tähendab, et nakatumiste arv hakkabki kasvama ja enam pole põhjust teise laine vaibumisest rääkida?

Teise laine vaibumise juttu me rääkida tõepoolest ei saa. Peame arvestama, et täna juurde tulnud juhtudele, kuna tekivad uued epiidseosed, siis nendele kindlasti lisandub omakorda juhte. Igal uuel juhtumil on mõned lähikontaktsed, lähikontaktsete seast tuleb kindlasti haigestumisi juurde. Näeme praegu puhangu algust.

Kuni me saame nakatunutega kiiresti ühendust, me leiame lähikontaktsed kiiresti ja nemad  saavad jääda isolatsiooni, siis väga palju kaugemale see viirus levida ei tohiks. Pigem muret tekitab rohkem see, kui me ei suuda tuvastada teadmata nakkusallikaga isikuid. Kui nende arv läheb väga suureks, siis me võime rääkida püsivast levikust siin, põhja regioonis.

Kui palju on nakatumismäära mõjutanud koolivaheaeg?

Raske on täpselt öelda. Koolivaheaja roll peaks välja tulema selle nädala jooksul. Eelmise nädala nakatunud olid eelkõige peegeldus üle-eelmisest nädalast. Eelmisel nädalal oli välismaalt sissetoodud juhtude arv natukene kõrgem kui ülemöödunud nädalal, see viitab suurenenud reisimisele.

Võõrsilt on kõige enam sissetoodud juhte Venemaalt, Ukrainast ja Poolast. Kellega on tegu?

Peamiselt on tegu kas Eesti kodanikega või siin alaliselt elavate inimestega. Eelmise nädala Venemaa numbrite sekka on arvutatud ka jalgpallinaiskond, kes nädalavahetusel meile saabus ja on tänaseks juba läinud.

Kui palju on viimasel ajal olnud neid nakatunuid, kel sümptomid puudusid?

Veerand eelmisel nädalal nakatunutest olid ilma sümptomiteta. See on pisut murettekitav, aga teisest küljest, meil on hea meel, et ka nemad meie radarile jõuavad, ka nemad saavad jääda koju isolatsiooni.

Kui varasemalt on pööratud tähelepanu just haigussümptomitega inimestele ja nendega distantsi hoidmisele, siis nüüd tasub ettevaatlikumalt suhtuda üleüldisemasse distantsi hoidmisse, eriti Tallinnas, Harjumaal, kus nende (asümptomaatiliste –toim.)  osakaal on praegu natukene suurem. Kindlasti rahvarohketes kohtades, näiteks poes, ühistranspordis, kui ei ole võimalik distantsi vältida, mask ette, HOIA äpp sisse. Need vahendid, mis meil on olemas, võtame need nüüd kasutusele.

Kui lõviosa uutest kolletest on töökohtades, siis millistest asutustest, ettevõtetest jutt käib? On need tootmisettevõtted, bürood, koolid?

Siin ei saa ühte konkreetset tüüpi välja tuua. Kui piirkonnas on haigestumine kõrge, siis on seal ka ettevõtetes haigestumine kõrge. Kui koolis tekivad kolded, on haigestumised, siis see on peamiselt seotud n-ö haigena tööl käimisega. Ka tööstusettevõtetes on põhjuseks haigena tööl käimine. Pigem tuleb tähelepanu pöörata kogunemistele puhkehetkedel, puhkeruumides, suitsunurkades, kus tekivad lähikontaktid. Kui üldiselt töötegemise ajal on tööprotsessid läbimõeldud, inimesed kannavad maske, kõigil on juurdepääs isikukaitsevahenditele, desoainetele, siis puhkehetkedel unustatakse need reeglid ära.

Lätis on viimase suurepuhangu ajal välja tulnud, et haigus on levinud kogudustes ja laulukoorides. Kas ka Eestis on sama tendents?

Me ei ole praegu näinud suuri puhanguid kirikutes. Küll on meil olnud puhanguid, mis on seotud laulukooridega, usukogudustega ehk seal, kus tekivad lähikontaktid. Lähikontakt, olgu siis tegemist usuüritusega või mõne muu üritusega, on ohukoht.

Kes praegu Eestis peamiselt haigestuvad?

Koroona ei ole hetkel eakamate ega ka laste tõbi, pigem jäävad haigeks tööealised ja haigestutakse töökohas, kodus, aga on ka välismaalt sissetoodud juhud.

Kui nakatumiste arv on nii suur, siis kas Eestis on praegu varjatud levik, mida terviseamet ei suuda enam kontrollida?

Tahaks loota, et me ikka suudame kontrollida. Iga sellise suure puhangu alguses tekib tunne ja alati kahtlus, et kas me ikka suudame. See oleneb, millised on nakatumisahelad. Sama tunne oli meil Ida-Virumaa kohta sügise alguses, et kas ikka suudame, aga suutsime.

Praegu Tallinna ja Harjumaa numbrit vaadates tunneme pisut muret just nimelt sellepärast, et positiivsete testide osakaal läheb suuremaks, testide arv on langenud. Eks see puhangu algus on alati natukene keerulisem, aga tuleb anda natukene aega, inimesed teevad praegu koostööd väga hästi, selles ei ole probleemi. Kui anda aega ja koostöö toimib hästi, siis üldiselt ikka saame need puhangud kontrolli alla.

Kui palju on praegu terviseameti jälgimisel neid inimesi, kelle puhul ei selgugi nakkatumiskoht?

See sõltub regiooniti. Ida-Virumaal on hästi vähe, aga hetkel näeme Harjumaal rohkem teadmata nakatumisi, umbes 20 protsenti. See viitab rohkem sellele, et on suurema puhangu algus ja siis läheb natukene aega enne, kui need epidemioloogilised seosed välja selgitatakse. Seetõttu on see arv hetkel suurem.

Eestis on mitu maakonda, kus on nakatunuid väga vähe. Kas haigus pole sinna levinud või on tegu aladiagnoosimisega?

On võimalik, et mõni maakond on alatestitud. Me oleme ka varem näinud, et inimesed lihtsalt ei taha arsti poole pöörduda. Aga arstid praegu väidavad, et üle Eesti pöördutakse vähem külmetushaigustega nende poole. Kindlasti oma osa on siin selles, et inimesed hoiavad distansti ja meil ongi vähem haigestumist.