Valitsuses on haiguspäevade hüvitamise osas üksmeel olemas
Ehkki tööandjate keskliit sooviks enne haiguspäevade varasema hüvitamise otsustamist rohkem infot, ütleb sotsiaalminister Tanel Kiik, et otsusega lõputult oodata ei saa ja tänasel nõupidamisel küsib ta valitsusliikmete põhimõttelist nõusolekut.
Pärast kuid kestnud arutelusid on tööandjad, töötajad ja sotsiaalministeerium üsna lähedal kokkuleppele, kuidas korraldada edaspidi haiguspäevade hüvitamine. Kompromiss oleks, et tööandja hüvitab haigeks jäänud inimesele seitsekümmend protsenti teise kuni viienda haiguspäeva töötasust, seejärel võtab hüvitamise üle riik. Seda plaani tutvustab kell kaks alanud valitsuskabineti nõupidamisel sotsiaalminister Tanel Kiik (KE).
"Täna taotleme valitsuse põhimõttelist nõusolekut sellele muudatusele," rääkis Kiik.
"Sel juhul on koostöös parlamendiga võimalik kokku leppida, mis on kõige kiirem protseduur selle seadustamiseks. Minu eesmärk oleks see, et vastav eelnõu jõuaks parlamendi menetlusse ja ideaalis vastu võetud käesoleval aastal, et ta hiljemalt uuel aastal jõustuda saaks," lisas Kiik.
Tööandjate keskliidu juht Arto Aas ütles, et põhimõtteliselt on ta Kiige ettepanekuga päri. Aga enne otsustamist soovivad tööandjad veel pisut aega ja vastuseid mõnele küsimusele. Muuhulgas soovivad tööandjad selgust, kui palju muudatus nende jaoks maksab.
"Me lühendame ju seda perioodi, mis muidu tööandjad maksaksid. Kui praegu maksavad tööandjad viie haiguspäeva eest siis edaspidi nelja haiguspäeva eest," selgitas Kiik. "Meie arvutus näitab, et see võiks anda kuni nelja miljoni eurose kokkuhoiu hoopiski tööandjatele."
"Aga selles arvutuses ei ole sees kaudseid mõjusid ja me ei tea, kas ja kui palju hakatakse haiguspäevi rohkem välja võtma," ütles seepeale Arto Aas. "See on olnud üks meie palve ministeeriumile, et me saaks neid mõjuanalüüse ise vaadata, teha arvutused ja olla ise veendunud, et riigipoolsed rehkendused on korrektsed," märkis Aas.
Ametiühingute keskliidu juht Peep Peterson lisas omalt poolt, et juba praegu on meil näiteid ettevõtetest, mis hüvitavad teise ja kolmanda haiguspäeva vabatahtlikult. Nende kogemused on näidanud, et kulud oluliselt ei kasva. Samas tõdes ta, et selget prognoosi tulevikuks pole ja arvamusi on erinevaid.
"Kuna meil on kiire selle muudatusega, siis täpset analüüsi me ilmelt saada ei saagi," ütles Peterson.
Tanel Kiik kinnitas, et sotsiaalministeeriumi analüüse tööandjatele kindlasti tutvustatakse.
Kui kauaks seadust muuta?
"Sellest tingituna, kui palju on ebamäärasust õhus ja me ei tea, kuidas koroonakriis jätkub ja kui pikalt seda jätkub, sellest tingituna me oleme teinud ka ettepaneku, et see uus süsteem peaks kehtima ajutiselt," selgitas Arto Aas teist tööandjate soovi. Tema hinnangul võiks muudatus kesta järgmise aasta lõpuni.
See punkt on sees ka Tanel Kiige ettepanekus. "Mina eelistaks kaheaastast perioodi, eks me näeme, kuhu arutelu käigus jõuame," ütles Kiik.
Tehniline, kuid niisama tähtis küsimus on tööandjate jaoks see, kuidas ajutine muudatus seadusesse märgitakse. Kas teha seda nii, et ajatärmin kirjutatakse seadusesse sisse või leppida lihtsalt politiiliselt kokku, et uus kord analüüsitakse aasta või kahe pärast üle. Arto Aas pakkus välja esimese variandi.
"See oleks kõige läbipaistvam ja ausam kokkulepe," selgitas Aas.
"See olekski ajutiselt rakenduv muudatus ja kui see on ennast õigustanud, siis saab selle muuta püsivaks. Seda siis juba uue seadusemuudatusega," lisas ta.
Tanel Kiik eelistaks pikaajalist muudatust, kuid enda sõnul mõistab ta ka neid, kes soovivad kindlat tärminit. "Eks meil tuleb see kokkulepe just eeskätt valitsuse ja parlamendi tasandil leida, kaasates siin kõiki osapooli," ütles Kiik.
Peep Peterson lisas, et testperioodi jooksul on ametiühingute roll näidata, miks uus kord nii tööandjate rahakotile kui rahvatervisele hästi mõjub.
"Me usume, et kuigi me lepime kokku täna kaheaastase testperioodi, siis meie peame silmas selle all ikkagi selle asja pikaajalist või alalist kestmist," ütles Peterson.
Valitsusliikmed on põhimõtteliselt nõus
Tööandjate kolmas mure on haigekassa eelarve. Riigile läheks muudatus maksma umbes 15 miljonit eurot aastas.
"Kuidas riik kavatseb siis järgmisel aastal ja võib-olla ka edaspidi neid haigekassa kasvavaid kulusid katta?" küsis Arto Aas.
"Me teame, et haigekassa eelarve on suure surve all. Riigieelarve on juba sügavas miinuses. Kergekäeliselt uusi kohustusi võtta ei tohiks, ilma, et meil oleks ettekujutust, kust tulevad katteallikad," lisas Aas.
Rahandusminister Martin Helme (EKRE) ütles, et haiguspäevade varasemat hüvitamist ongi kõige enam takistanud küsimus, kust leida 15 miljonit eurot. Seda enam, et nüüd on eelarve eelnõu juba riigikogu käes.
"Eelarve raami me muuta ei saa, võla sügavust me enam muuta ei saa, ütles Helme.
"Sellisel juhul me peame millegi arvelt seda tegema. See on alati raske, kui kelleltki midagi minnakse ära võtma. Aga kui on tahe olemas, siis on see muidugi mõeldav," sõnas rahandusminister.
Ja tahet paistab valitsuses olevat. Siseminister Mart Helme (EKRE) ütles, et talle teevad muret võimalikud pettused, aga põhimõtteliselt ta muudatuse vastu ei ole.
Peaminister Jüri Ratas (KE) lisas, et ilmselt tuleb muudatus ajutine.
"Ma arvan, siin on meie kohustus, selline proaktiivne samm teha ja ma arvan, et me püüame seda saavutada täna," sõnas Ratas.
"Kokkulepe ühiskonnas on olemas ja Isamaa toetab seda," lisas ka kultuuriminister Tõnis Lukas.
Arto Aas tuletas meelde, et päris kokkulepet veel pole. Tööandjad soovivad tuleval nädalal sotsiaalministeeriumiga kohtuda ja oma otsuse alles siis teha.
"Eestis siiski on peetud kinni heast tavast, et tööturgu puudutavad küsimused lepitakse kokku tööturu osapooltega," rääkis Aas.
"Loomulikult, kusagil on kompromissid ja lõplik otsus on parlamendi kätes, aga sotsiaalset dialoogi peaks pidama. Tööandjad on need, kes maksuraha riigieelarvesse toovad," lisas Aas.
Tanel Kiik ütles, et tööandjate seisukohti võetakse maksimaalselt arvesse, aga täna läheb ta siiski valitsusliikmete põhimõttelist nõusolekut küsima.
"Loomulikult me ei saa päris jätta ühele osapoolele vetoõigust," ütles Kiik.
"Ehk see puudutab siiski eeskätt valitsuse, parlamendi pädevuses olevaid seadusemuudatusi. Me ei saa jääda ka kuid ootama täiendavaid arutelusid. Meil on viirusepuhang, millega on vaja praegu tegeleda," lisas Kiik.
Toimetaja: Aleksander Krjukov