Koroonakriis võib anda Sõnajalgadele Aidu tuuliku lammutamiseks lisaaega ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Aidu tuulepark.
Aidu tuulepark. Autor/allikas: Rene Kundla/ERR

Sel nädalal pidi Andres ja Oleg Sõnajala ettevõte Eleon Green Aidu tuuliku küljest labad alla tõstma, aga töö on tegemata. Veebruaris selle korralduse andnud tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet tõdeb, et nüüd tuleb vaadata, kas anda arendajale lisaaega, sest tarvilikku tehnikat Eestisse tuua on keeruline.

Veebruaris otsustas tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA), et üks Aidu tuulepargi tuulik tuleb osaliselt lammutada. See tähendab, et Eleon Green OÜ peab tuuliku kinnitatud labad uuesti maha tõstma. Ehkki viimane tähtaeg kukkus sel nädalal, kõrguvad Lüganuse valla kohal tänaseni kaks tuulikut, üks labadega ja teine ilma.

"Paraku selle lammutamisega on selline olukord, et ega seda hetkel väga lihtne teostada ei ole. Eestis sellist lammutamistehnikat saada ei ole. Siin tuleb vaadata, kas ja mida selle tähtajaga teha," tõdes ameti ehitusosakonna juhataja Kati Tamtik.

Alustuseks soovib amet Oleg ja Andres Sõnajalale kuuluvalt ettevõttelt uurida, mis plaanid neid endil on. Seni pole Sõnajalad tuuliku lammutamiseks kuigi suurt soovi näidanud. Ameti veebruarikuise otsuse nad vaidlustasid, aga amet lükkas pärast kaitseministeeriumiga konsulteerimist vaide tagasi.

"Meie ikkagi näeme lahendusena seda, et arendaja hakkab täitma TTJA lammutusettekirjutust," ütles kaitseministeeriumi kaitseinvesteeringute osakonna juhataja Andres Sang. "See on meie jaoks kõige õigem ja õiglasem ja õiguskohasem toimimine"

Arendaja püüab lammutamisest pääseda

Korralduse vaidlustanud ettevõte proovis näidata, et tegelikult pole lukustatud labadega tuulik riigikaitsele ohtlik. Selleks viitasid nad mõõtmistele, mille Tallinna Tehnikaülikool tegi 2018. aastal Saaremaal. Nimelt kõrguvad Saaremaal Salmes pisut madalamad, kuid sama tüüpi tuulikud, nagu need, mille ettevõte Aidusse püstitas.

Kaitseministeerium vastas, et kahe tuulepargi mõjusid meie eelhoiatussüsteemidele ei saa võrrelda. Pealegi läksid 2018. aasta mõõtmised nihu. Esiteks ei pidanud ülikool kinni kaitseministeeriumiga kokku lepitud metoodikas.

"Lisaks selgus hiljem, et mõõtmisel kasutatud seadmete antennid on kalibreerimata ning tootja esindaja sõnul loobus ülikool seadme rikki minemise järgselt ühe antenni remondist, kasutades seda jätkuvalt edasistel mõõtetöödel," selgitas ministeerium. Kokkuvõttes lõpetas ministeerium ülikooliga lepingu.

Lisaks tegid Sõnajalad ettepaneku Aidusse püstitatud tuulik tööle panna ja siis mõõta, kui palju see päriselt radareid ja luureseadmeid takistab. Kaitseministeerium tõdes, et "tuuliku labade pöörlemine avaldaks riigikaitselistele ehitistele täiendavat negatiivset mõju."

Need on vaid mõned näited ettevõtja tehtud ponnistustes. Muu hulgas küsiti erinevatele inimestele ja ettevõtetele võimalust tutvuda riigisaladusega, aga ka seda ei saanud kaitseministeerium lubada.

TTJA kuulas nii ministeeriumi kui ettevõtjad ära ja otsustas aprilli lõpus, et tuulikulabad tuleb ikkagi maha võtta. Väikese möönduse amet siiski tegi, ehk esialgu suvesse kavandatud tähtaega pikendati täpselt eriolukorra võrra.

Seepeale kaebas Eleon Green ameti otsuse halduskohtusse. Kati Tamtik ütles, et sisulist vaidlust pole seal pidada jõutud.

"Arendaja on pakkunud kompromissi ja küsinud kohtult esialgset õiguskaitset. Õiguskaitset talle ei antud," sõnas Tamtik

Sang: kompromiss on see, kui ettevõte korraldust täidab

Ka kompromissist pole asja saanud. Augustis tegid Sõnajalad kaitseministeeriumile ettepaneku kohtuda ja arutada, "lammutusettkirjutuse täitmist vähemkoormavate meetmetega".

Nädal hiljem vastas ministeeriumi kantsler Kristjan Prikk, et ministeeriumi seisukoht pole muutunud. "Riikliku julgeoleku tagamiseks on kehtestatud väga konkreetsed nõuded ning ministeeriumipoolne nõuetest möödavaatamine ehk eiramine tähendaks kaitseministeeriumile ebaseaduslikku tegevust," kirjutas Prikk.

Septembri lõpus kohtumine ikkagi toimus. Kusjuures kaitseministeeriumi teatel vahendas kohtumist riigikogu rahanduskomisjoni esimees isamaalane Aivar Kokk.

Pärast kohtumist lubasid arendajad, et saadavad ministeeriumile terve rea dokumente. Ettevõtte sõnul saanuks nad tuuliku nii ümber ehitada, et see ka ministeeriumile sobib.

Aga 27. oktoobril tõdes ministeerium, et dokumentidest pole suuremat kasu. Sisuliselt kirjeldasid need lihtsalt Eleoni tuulikute tehnilisi parameetreid.

Tegelikult kaitseministeerium näeb ainsa kompromissina võimalust, et arendaja hakkab oma edasises tegevuses täitma kõiki kehtivaid normdokumente ja õiguslikke otsuseid," ütles Andres Sang. "Täpselt selle koha peal meie kompromissivalmidus lõppeb."

Niisiis ei nõustu Sõnajalgade pakutud lahendusega ka tarbijakaitse- ja tehnilise järelevalve amet. Ehk endiselt soovib amet tuulikulabade mahavõtmist, kuid labad seisavad ikka veel tornis.

Ka tuulikumastide püstijätmine oli kompromiss

Andres Sõnajalg ütles ERR-ile, et kompromissile ollakse siiski lähedal ja tuulikut lammutada ettevõte ei soovi. Kui sama vastuse saab ka tarbijakaitse- ja tehnilise järelevalve amet, siis on mitu võimalust. "On võimalik rakendada sunniraha, on võimalik kohaldada asendustäitmist," rääkis Kati Tamtik.

Aga asendustäitmine on Tamtiki sõnul siiski viimane lahendus. Enne proovitakse ikkagi heaga. Sisuliselt tähendab asendustäitmine, et riik ise korraldab tuulikulabade mahavõtmise ja esitab siis ettevõttele tööde eest arve. Aga riigile on see töö vähemalt niisama keeruline kui Sõnajalgadele.

"Ega riigil endal sellist võimekust ei ole," selgitas Tamtik. "Sellist teadmist on Euroopas, on maailmas, mõningal määral on ka Eestis, aga just probleem on selles tehnikas."

Andres Sang ütles, et praegu segavad Aidu tuulikud eelhoiatussüsteeme ja sestap sooviks ministeerium lahendust võimalikult kiiresti. "Teisalt töötame me selle nimel, et välja ehitada Ida-Virumaa kompensatsioonimeetmed tuuleenergia arenguks. Need valmiks nelja-viie aasta pärast," rääkis Sang.

Just eelhoiatussüsteemi võimaliku arenguga arvestas oma veebruarikuises korralduses ka TTJA. Nimelt soovis kaitseministeerium, et tuulikud lammutataks maani maha. See tähendab, et maha oleks pidanud võtma mitte ainult labad, vaid ka kaks kõrget masti.

"See ettekirjutus, mis tehti, on iseenesest minimaalne lahendus, et senikauaks, kui riigil tulevad kompenseerivad meetmed, et neid riigikaitselisi mõjusid vähendada," tõdes ka Kati Tamtik.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: