"Samost ja Sildam": liikumispiirangud koroona levimise vastu ei aita ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Suurte Euroopa riikide otsused taaskehtestada koroonaviiruse leviku takistamiseks ranged liikumispiirangud ei anna suure tõenäosusega soovitud tulemust, sest palju leebemate piirangutega riigid on pigem need, kus nakatumisnäitajad on madalad, leidis ajakirjanik Anvar Samost.

Ajakirjanik Toomas Sildam märkis, et kui Saksamaalt kui praeguselt Euroopa Liidu eesistujalt oodati, et suurriik suudab panna teisi liikmesriike kokku leppima ühistes koroonapandeemia piirangutes, siis nii pole läinud ja praegu on näha, kuidas iga riik kehtestab selliseid piiranguid, nagu ise heaks peab.

Samost leidis, et see on omamoodi hea, sest vastasel juhul võiks praegu ka Eestis olla poed ja restoranid suletud ning liikumine õhtul kella kümnest keelatud, kuigi koroonaviiruse levik on pigem kontrolli all. Liikumispiirangud tema hinnangul viiruse levikut palju ei mõjuta.

"Ühtki neist asjadest (liikumispiirangutest – toim.) ei taha ja ma olen veendunud, et ükski neist asjadest ka koroona leviku vastu võidelda ei aita. Tegemist on poliitiliste mugavus- või asendusmeetmetega, mis peab valijatele näitama, et valitsus, parlament või poliitikud lõpuks millegagi tegelevad," märkis Samost.

Samosti sõnul on kevadise niinimetatud esimese lainega praeguseks piisavalt pikk ajaline distants, et järeldusi teha, mis tehti õigesti ja mis valesti.

"Ma arvan, et peaks väga süüdistavalt vaatama Itaalia suunas, mis oli esimene vaba demokraatlik õigusriik, mis kohaldas oma kodanike suhtes samasuguseid liikumisvabaduse piiranguid, nagu varem kohaldas oma kodanike suhtes Hiina, kommunistlik diktatuurrežiim. Ma arvan, et see oli viga ja nägime selle vea kordamist kevadel ja, küll leebemas ja piiratumas vormis, näeme seda ka täna, kaasaarvatud Prantsusmaal ja Suurbritannias," rääkis Samost, kelle sõnul ei too samade vigade kordamine kaasa soovitud tulemusi.

"Kui me vaatame üleeuroopalist edetabelit, kus on toodud nakatumine 100 000 elaniku kohta, siis seal paistab silma kõik muu peale selle, milliseid meetmeid on rakendatud. Seal paistab silma asustustihedus, suurlinnade osakaal rahvastikust ja ka ühiskonna suhtlus- ja kultuuritraditsioonide mõju. Tabeli alumises otsas on pigem need riigid, mis ei ole kasutanud drakoonilisi ühiskonna kinnipanemise meetmeid, ja ma arvan, et sellel on oma raudne loogika," märkis Samost.

Sildam märkis, et ülejäänud Euroopa vaatab praegu tõenäoliselt üllatusega seda, et Tallinnas algas pühapäeval restoranide nädal, kus inimesed saavad vabalt käia söögikohti uudistamas.

Samosti sõnul pole selles tegelikult midagi kummalist, sest Eesti nakatumisstatistika näitab, et nakatumise kolded pole restoranid, kooli, avalikud üritused, kinod ega teatrid. "Nakkuse kolded on Viru vangla, kus inimesed istuvad ninapidi koos, ja teiseks teatud tüüpi töökollektiivid, kus nakkus levib. Kui õigesti aru saan terviseametist, siis polegi mureks see, et inimesed töö lõikes kokku puutuvad, vaid see, et lõunavaheajal minnakse koos puhkeruumi," lausus Samost.

Samosti sõnul peab pöialt hoidma, et Eesti vaba lähenemine koroona leviku piiramiseks on olnud õige. "Statistika kinnitab, et viimaste päevade kõrgematest numbritest ei tasu ülemäära erutuda. Võrreldes muu Euroopaga on meil kümnetes kordades paremini," märkis ta, ning lisas, et üks asi, mis kindlasti tuleks nüüd valitsuse poolt ära otsustada, on uue seireuuringu tegemine, sest viimaste nädalate statistika osutab sellele, et Eestis võib siiski olla koroonaviiruse varjatud levik.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: