Soome valitsus toonitab suurema koostöö vajadust teiste riikidega
Soome valitsus toonitab värskes välis- ja julgeolekupoliitikadokumendis senisest enam koostööd teiste riikidega. Ka kliimamuutuste ja viirusekriisi ohjeldamine on osa julgeolekust.
Soome julgeolekukeskkond on muutunud ebakindlamaks, aga otsest sõjalist ohtu riigile praegu ei ole, ütles välisminister Pekka Haavisto dokumenti tutvustades. Võrreldes eelmise, neli aastat tagasi koostatud dokumendiga suuri muudatusi ei ole, aga rõhuasetustest võib siiski erinevusi leida.
Eelmisse valitsusse kuulunud Kokoomus pidas oluliseks koostööd NATO-ga ja Soome osales tihedalt NATO õppustel, kuigi ise sellesse liitu ei kuulu. Nüüd Kokoomus valitsuses ei ole, koalitsiooni kuulub aga Vasakliit, mis NATO-sse märksa tõrksamalt suhtub. NATO õppustel osalemist on võrreldes eelmise aastaga tunduvalt vähendatud. Soome kaitseväelased on siiski aastaid lihvinud oma koostöövõimekust NATO-ga ja ka värskes dokumendis on võimalus organisatsiooniga liituda alles.
Soomes on kombeks, et iga valitsus koostab oma välis- ja julgeolekupoliitikadokumendi ning kehtivat välis- ja julgeolekupoliitikat järgivad kõik juhtivad poliitikud erakondlikust kuuluvusest ja positsioonist sõltumata. Erinevus on aga selles, mida üks või teine poliitik peab vajalikuks rõhutada.
Traditsioonilise julgeolekupoliitika pooldajad, nagu näiteks president Sauli Niinistö, nimetavad esmatähtsaks Soome julgeolekut, iseseisvust, territoriaalset terviklikkust. Väärtuspõhisus tuleb alles selle järel. Praegune välisminister Pekka Haavisto toonitas aga, et Soome lähtub oma välis- ja julgeolekupoliitikas eelkõige inimõigustest ja võrdsusest. Inimõigustest lähtuvat välispoliitikat on rõhutatud ka valitsuse programmis. Näiteks Juha Sipilä valitsuse programmis seda eraldi esile ei tõstetud.
Raportis rõhutatakse, et Soome ei saa ega soovi ennast teistest isoleerida. Tähtsaks peetakse nii koostööd USA-ga, Euroopa Liidust lahkunud Suurbritanniaga kui ka Euroopa Liidu sees. Ka rõhutatakse Soome välis- ja julgeolekupoliitika raportis, et Soome toetab Euroopa Liidu ühtset poliitikat Venemaa suhtes ja peab sanktsioonide lõpetamise kindlaks eelduseks Minskis sõlmitud rahuleppe täitmist.
President Sauli Niinistö ütles Ylele välis- ja julgeolekupoiliitikadokumenti kommenteerides, et lähiaastatel on oluline jälgida ka seda, missuguseks kujunevad Venemaa ja Hiina suhted. Samuti USA suhted nende mõlemaga. Sõltuvalt sellest, kes võidab USA presidendivalimised, võib ehk USA hakata taas rahvusvahelist koostööd ja kokkulepitud reegleid oluliseks pidama, aga Niinistö hinnangul keskendub USA igal juhul edaspidi rohkem iseendale ja kuldsed transatlantilised ajad tagasi ei tule. Oluline on arendada Soome kahepoolseid suhteid Ühendriikidega.
Välisminister Haavisto sõnul on ka kliimamuutuste ohjeldamine osa Soome julgeolekust. Selles valdkonnas peetakse oluliseks ka koostööd Venemaa ja Hiinaga.
Eraldi on soomlaste raportis esile toodud ülemaailmse pandeemiaga kaasnevad julgeolekuohud. Piirangud ja eriolukord annavad autoritaarsusele kalduvatele poliitikutele võimaluse kõigutada demokraatia ja õigusriigi põhimõtteid, nõrgestada ajakirjandust, rikkuda inimõigusi ja takistada kodanikuühiskonna toimimist. Pandeemia varjus on vähendatud ka naiste õigusi ja vähemuste esindajate õigusi.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi