"Rahva teenrid": lähiajal võime ilmselt näha Eestis maskikohustust ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Priit Mürk/ERR

Ajakirjanikud Huko Aaspõllu, Urmet Kook ja Urmas Jaagant arutlesid Vikerraadio saates "Rahva teenris" Eesti koroonaolukorda ning leidsid, et valitsus peaks hoiduma äärmislike piirangute kehtestamisest.

Urmas Jaagant ütles, et kuigi Eestis tuli laupäeval juurde taas üle 200 koroonaviiruse testi, siis laias laastus on elu täpselt samasugune, kui siis kui see nakatumisnäitaja oli 10.

"Tänavapildis ei ole küll mingit erilist muutust näha. See näitab kui oluline on see harjumisfaktor või teadlikkus millestki," ütles Jaagant.

Jaaganti sõnul on saadud targemaks ning kevadisest puhangust on ka õpitud.
"Juba valitsuse käitumisest on näha, et proovitakse leida piirangud, et kokkupuuteid vähendada ja nakatumisnäitajat allapoole tuua, aga keegi ei taha vist korrata seda, mis kevadel oli," lausus Jaagant.

Huko Aaspõllu hinnangul on ühiskonnas koroonaviirusega seoses hirmu vähem. "Kevadel me teadsime sellest viirusest oluliselt vähem, meil olid teatavad hinnangud surmade hulgale ja asi oli uus, praeguseks inimesed ei karda enam. Ilmselt on rahulikumad," ütles Aaspõllu.

Urmet Kook rõhutas, et sügisel nakatusid rohkem nooremad inimesed ja surmade arv ei ole väga palju kasvanud. Kook arvas, et kui rohkem hakkab tulema teateid surmadest, siis hakkab kasvama ka hirmu faktor.

Urmas Jaagant ütles, et seoses hirmu vähenemisega on vähenenud ka soov pidada kinni soovituslikest piirangutest.

Jaagantiga nõustus Aaspõllu. "Kui täna väga lajatada kohustuste ja piirangutega, siis suur osa inimestest tõenäoliselt ei pea neist kinni ja võib-olla võõrdunud üldse usust, et mingisuguseid piiranguid peaks täitma," lausus Aaspõllu.

Aaspõllu sõnul teeb valitsus järgmisel nädalal teatavaks kohustuse kanda avalikes kohtades siseruumides maski. "Ma saan aru, et mõtted liiguvad valitsuses sinna suunas, et maskid oleksid mingisugusel viisil kohustuslikud ja politseil oleks õigus näiteks bussis või kaubanduskeskuses maske mittekandvatele inimestele inimestele teha trahvi," rääkis Aaspõllu.

Koogi sõnul on Eesti praegu üks piirangute suhtes liberaalsemaid riike Euroopas. Tema sõnul tuleks hoiduda kiiresti teise äärmusesse liikumisest, kus paistavad radikaalsed piirangud.

"Pigem tuleks mõelda, mis on see kesktee ja mõelda, kas mingil piirangul on ka sisuline mõju. Näiteks ei, peaks ju kogu kultuurisektorit päeva pealt kinni panema. Ei ole ju tõendatud, et teatri- või kinosaalist keegi oleks saanud koroonaviiruse," lausus Kook.

"Ei peaks ju kultuurisektorit kinni panema. Küll aga võiks mõelda mingitele kogunemisarvude piirangutele. Mulle jäi silma, et Pärnu spordihallis korraldatakse 14.-15. novembril üritust Ylipall ja selle Facebooki lehe järgi on ennast märkinud seal osalemas või huvitatud 556 inimest. Seal toimuvad päev läbi spordivõistlused ja öösel on stiilipidu. Kas sellist asja on mõistlik korraldada praeguses olukorras? Ma väga kahtlen," sõnas Kook.

Kook lisas, et kuigi Lätis ja Leedus on kehtestamisel ranges koroonapiirangud, ei peaks Eestis nendega üle pingutama.

"Me peame vähemalt pool aastat selle olukorraga leppima. Me teame, et midagi poole aasta jooksul olemuslikult paremaks ei saa minna, kuna ei ole vaktsiini," ütles Kook lisades, et ka vakstiini saabudes ei lahenda see kohe koroonaviiruse probleeme.

Koogi sõnul tuleks näiteks kaks pluss kaks reegli uuesti kehtestamise asemel mõelda baaride lahtiolekuaegade vähendamisele. "Võib-olla võiks see olla paar tundi varasem kellaaeg."

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: