Seadusemuudatus kärbiks alimente ligi kolmandiku võrra ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Eurod
Eurod Autor/allikas: Pixabay

Justiitsministeeriumis valminud eelnõu vähendaks elatisraha maksvate vanemate koormat. Kui praegu maksab keskmist palka saav vanem ühele lapsele elatist ligi 300 eurot, siis tulevikus maksaks ta alla 200 euro.

Praegu ütleb seadus, et alimendid ehk elatisraha ühe lapse kohta võib olla kõige vähem pool miinimumpalka. Tänavu tähendab see 292 eurot kuus. Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõunik Andra Olm tõdes, et see summa on liialt suur.

"Ja see on toonud kaasa olukorra, kus on tekkinud terve hulk võlgnikke, kes ei maksa elatist mitte selle tõttu, et nad ei sooviks oma lapsi toetada, vaid selle tõttu, et neil lihtsalt ei ole seda majanduslikult kuidagi võimalik teha," selgitas Olm.

Elatisvõlgnike käest ootab oma raha ligi 10 000 last. Nende murest on räägitud aastaid ja justiitsministeerium loodab värske eelnõuga probleemi lahendada.

Andra Olm selgitas, et uued reeglid paneks esmalt paika elatise baassumma. 181-eurone baassumma leiti aasta alguses valminud analüüsiga. Kaks korda nii palju kulub kuus ühe keskmise lapse kasvatamisele. Samas märgiti uuringus, et kui lapsed vanemaks saavad, kasvavad ka kulud.

"Kuna meil see uus elatise arvutamise valem kokkuvõttes sai niigi üpris keeruline ja siin on väga palju erinevaid muutujaid, siis me võtsime keskmise nende erinevate vanusegruppide puhul. Et mitte ajada seda arvutamist liiga keeruliseks."

Valemis on palk, laste arv ja toetused

Eelnõus märgitud baassummale lisatakse kolm protsenti eelmise aasta keskmisest palgast. Tänavu oleks see 42 eurot. Kui eraldi elav vanem teenib rohkem või vähem, kui keskmine, võib kohtult paluda palgakomponendi muutmist. Sel puhul on kohtul kaalutlusõigus.

Kui last kasvatav vanem saab riigilt peretoetusi, arvestatakse need elatisest maha.

"Peretoetuste all me selles eelnõus peame silmas lapsetoetust ja lasterikka pere toetust. Nende eesmärk ongi tegelikult laste igapäevakulude katmine, ehk neil on sama eesmärk, mis elatisel," selgitas Olm.

Kokkuvõttes tähendaks seadusemuudatus, et keskmist palka teeniv vanem peaks lapsele elatist maksma 193 eurot ehk senisest miinimumist umbes sada eurot vähem.

Kui elatist makstakse mitmele koos elavale lapsele, siis teistele lastele tuleks maksta 30 protsenti vähem kui esimesele lapsele.

"Kui peres kasvab mitu last, siis saab kasutada mitmeid esemeid laste puhul korduvalt. Näiteks ei ole vaja osta mööblit korduvalt. Eriti, kui lapsed on ühest soost, siis saab tihti kasutada ka nende riideid korduvalt. Ja lisaks on ka odavam teha süüa mitmele lapsele korraga," märkis nõunik.

Uues valemis on oma koht ka arvestusel, kui palju laps kummagi vanema juures elab. Iga päeva eest, mis laps elab elatist maksva vanema juures, vähendatakse elatise suurust ühe protsendi võrra baassummast. Näiteks sel aastal väheneks kuine summa 1,81 eurot ööpäeva kohta.

Andra Olm ütles, et keerulises valemis orienteerumiseks riputab ministeerium internetti elatise kalkulaatori. Siis saavad vanemad eeldatava elatise ise välja arvutada ja paljud kohtuvaidlused jäävad loodetavasti ära.

Kohtute töökoormus ajutiselt kasvab, pikas plaanis väheneb

Kui kõik läheb plaanipäraselt, jõustub seadusemuudatus järgmise aasta 1. mail. Seni määratud elatised sellega automaatselt ei vähene.

"Kuna kohus on igal üksikul juhul need asjad läbi vaadanud ja me ei saa seadusega muuta kohtulahendeid, see oleks põhiseadusega vastuolus. Seega need, kellelt on elatis välja mõistetud summas, mis neile tundub ebaõiglane, nemad peaksid minema elatise vähendamiseks kohtusse. Ja seal siis kohus vaatab need asjaolud uuesti üle ja saab mõista välja uue summa," rääkis Olm.

Tõenäoliselt tähendab see, et kohtutel tuleb uuesti üle vaadata tuhandeid elatisrahanõudeid.

"See on väga problemaatiline kohtute jaoks. Lühiajaliselt kohtute töökoormus kindlasti tõuseb ja me püüame taotleda kohtutele ka vahendeid juurde, et nende jõudlus oleks suurem. Samas pikas perspektiivis peaks elatise vaidlusi jääma vähemaks."

Andra Olmi sõnul kurdavad kohtunikud, et praegused elatise vaidlused on väga pikad ja aeganõudvad.

"Vaieldakse iga lapse püksipaari üle ja iga huviringi üle. Kumbki pool järele ei anna ja kuna seaduses ka selgeid kriteeriume ei ole, teeb see kohtu töö hästi keeruliseks."

Samas ei saa kohtuvaidlusi päriselt vältida ka siis, kui seadus muutub ja kõik senisedki elatised on üle vaadatud.

"Pigem me viime selle vaidluse koha inimeste sissetuleku juurde. Seda, millised on kellegi sissetulekud, on kohtud ilmselt juba harjunud tuvastama. Aga laste kulude osas on need reeglid nüüd oluliselt selgemad ja lihtsamad. Ehk vanemad ei pea hakkama nende tšekkidega enam kohtusse minema."

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: