Riigikontroll: kogu Eesti väljaspool Harju- ja Tartumaad on ääremaastunud
Oleme Eestis jõudnud aega, kus tuleks ausalt tunnistada: kõikjal riigis ühetaoliselt ja ühtlase kvaliteediga avalike teenuste pakkumine käib meile üle jõu, tõdeb riigikontrolör perearstide, õpetajate, politseinike ja päästjate vanuse ja nappuse valguses oma värskes auditis.
Riigikontrolli ametite kaetuse ülevaatest selgub, et kogu Eesti väljaspool Harju- ja Tartumaad on ääremaa, see tähendab neis piirkondades on ohus mitme esmateenuse pakkumine.
Maakonniti ja ametiti ei ole pilt päris ühesugune, kuid üldistatult võib väita, et esmatähtsate teenuste kestlik pakkumine on küsimärgi all kõikjal peale nende kahe maakonna, põhjuseks nii suur pensionieelikute osakaal mitmes ametis kui ka kehvad lood järelkasvuga. See tähendab, et väljaspoolt Harju- ja Tartumaad on inimeste töölemeelitamiseks vaja välja töötada erimeetmeid.
"Ei ole ainult raha küsimus, küsimus on selles, et inimesi enam ei ole nii palju kui varem. Lihtsalt ei ole võtta. Kõik me konkureerime ühtedele- samadele inimestele, mitte ainult riigis vaid ka erasektoris," tõdes riigikontrolör Janar Holm "Aktuaalsele Kaamerale".
Riigikontrolöri sõnul ei saa enam lootma jääda ajutistele või erakorralistele lahendustele, vaid riik peab hakkama tegutsema, et inimesed ei jääks ilma abita.
"Tõstame nüüd pilgu üles, ütleme ausalt, et me peame ütlema, et sellise hulga inimestega me samal viisil enam teenust pakkuda ei saa ja tuleb uuesti kokku leppida, mis on need miinimum standardid, et oleks võimalik perearsti teenust osutada, korda kaitsta, tuld kustutada," ütles Holm.
Holmi sõnul tuleb inimestel vaim valmis panna, et avalikke teenuseid hakatakse pakkuma teisel viisil kui seni, näiteks organiseeritakse inimese sõit kaugemale keskusesse perearsti juurde või hakkavad osa koolitunde olemagi video teel. Pääste- ja politseitöö puhul aga tuleb tulevikus senisest veelgi enam loota vabatahtlikele. Holmi sõnul on praegu viimane aeg tegutsemiseks.
Kõige hullem on olukord esmatasandi ametitega Hiiu-, Saare- ja Läänemaal, aga ka Lääne-Virumaal. Lisaks Harju- ja Tartumaale on olukord ülejäänud Eestist lootusrikkam ka Ida-Virumaal.
Kõige problemaatilisem neljast valdkonnast - tervishoid, haridus, korrakaitse ja pääste - on perearstindus, sest pensionile siirduvaid perearste on rohkem kui kandidaate, kes võiks vabad kohad täita. Ligi pooled perearstidest on üle 60-aastased ehk kas juba pensioniealised või kohe sellesse ikka jõudmas.
Perearstipõud on teravaim Hiiumaal
Piirkonniti on 60-aastaseid ja vanemaid perearste kõige rohkem Hiiu maakonnas - kõik. Enamik perearste on üle 60-aastased ka Lääne-Viru (68 protsenti), Võru (68 protsenti), Jõgeva (67 protsenti) ja Põlva (60 protsenti) maakonnas.

Üha raskem on leida perearsti nimistule uusi arste, luhtunud konkursside arv on viimase viie aasta jooksul kasvanud neli korda. On nimistuid, kus perearsti asemel on ajutine asendaja olnud lausa seitse aastat.

Residentuuri lõpetajaid on pikema aja jooksul olnud vähe ja neistki võtab endale kohe nimistu alla poolte. Lisaks ei soovi residentuuri lõpetajad sageli töötada Tallinnast või Tartust eemal, vaatamata lisatasule, mis mujal praksise pidamisega kaasneb.
Päästjad teenivad alla Eesti keskmise
Kui politseinikega on olukord rahuldav, siis päästjaid napib juba praegu. Viie või kümne aasta pärast on aga mõlema defitsiit terav, sest tulekul on suurem pensionile mineku tõusulaine ja inimesi, kes seda tööd teha tahaks, tuleb peale liiga vähe.
Tööjõu voolavuse tõttu on peatselt vaja leida aastas enam kui sada päästjat, kuid tööturult on selleks sobivaid inimesi võtta poole vähem ehk umbes 50–55 inimest aastas. Kokku lahkub järgmise kümne aasta jooksul teenistusest 500 päästjat rohkem, kui seniste trendide jätkumise korral noori juurde tuleb, kes oleks valmis päästjaks õppima.
Päästjate hulk on aasta-aastalt pisut vähenenud.

Päästjate palk on küll igal aastal tõusnud, ent see on endiselt alla Eesti keskmise. Tänavu teenivad nad alla 1200 euro kuus (Eesti keskmine on 1409 eurot).
Üksnes päästevaldkonna juhid teenivad Eesti keskmist töötasu. See on ka põhjuseks, miks töö noortele atraktiivne pole - ehkki väljaõpe kestab vaid aasta, on töö füüsiliselt raske ja eluohtlik, ent vähetasuv.

Politsei- ja piirivalveameti hinnangul lahkub järgmise kümne aasta jooksul teenistusest ligikaudu 350–400 politseiametnikku enam, kui neid sisekaitseakadeemiast juurde tuleb.
"Kõige vanem kontingent on meil Läänemaal, Haapsalus, Valgas. Ida-Virumaale on keeruline leida inimesi, eks ta jaotub suhteliselt üle Eesti," rääkis politsei- ja piirivalveameti peadirektori asetäitja Janne Pikma.
Politseis on juba tehtud järeleandmisi tervisenõuetes, samaaegselt on võimalik saada nii töötasu kui ka väljateenitud pensioni, kuid Pikma sõnul sellest ei piisa. Vaja oleks tõsta nii eesliinil töötavate politseinike palka, aga suurendada vähemalt 50 võrra sisekaitseakadeemias õppekohtade arvu.
Hariduses on enim puudu aineõpetajaid
Koolidel piisab klassiõpetajaid (s.t algklasside õpetajad), kuid puudu on just aineõpetajatest. Iseäranis terav on olukord loodus- ja täppisainetes. Õpetajad ei taha suurematest keskustest kaugemale tööle minna.
Ka õpetajad on vananev ressurss. Eesti õpetajatest on enam kui kolmandik üle 55-aastased ehk jõuavad järgmise kümne aasta jooksul pensioniikka või juba ongi seda. Samas on alla 30-aastaste õpetajate osakaal püsinud juba kümme aastat samal tasemel - alla kümne protsendi.


On tekkinud olukord, kus arstid ja õpetajad ei taha tööle minna isegi maakonnakeskustesse. Selline suundumus mõjutab doominoefektina kogu piirkonna arengut.
Siiski on õpetajate palgad liikunud aasta-aastalt keskmisest palgast kõrgemale.

Seega seisavad riigi esmateenuste osutamises ees murrangulised muutused, millel võib olla oluline mõju teenuste kättesaadavusele, seda eriti piirkondades, mis ei ole Tallinna või Tartu lähedal. Põhjuseks on nii rahvastiku vananemine ehk noori tuleb vähem peale kui ka asjaolu, et nende vähestegi noorte erialavalikute eelistuste hulgas ei ole need ametid.
Toimetaja: Merilin Pärli, Mait Ots