Kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmisega antakse politsei- ja piirivalveameti (PPA) kõrval ka sõjaväepolitseile (SP) õigus vormiriietuse kandmise seaduslikkust kontrollida. Seadusemuudatuse jõustumisel hakkab SP vormiriietuse kandmist tsiviilisikute poolt kontrollima vastavalt vajadusele igapäevase teenistuse käigus ilma, et neile selleks lisaressurssi antakse.

"Kui seni laekus info, et kaitseväelase vormiriietust kandvat isikut on nähtud kas õppuste alal võõrriigi sümboolikaga, korrapäratu välimusega avalikus ruumis, sealhulgas näiteks metsas või maastikul või poliitilise sisuga meeleavaldusel, siis nüüd saab sõjaväepolitsei sellises olukorras tuvastada isiku, informeerida teda ebaseadusliku vormiriietuse kasutamise keelust ja võimalikust karistusest ning vajadusel algatada väärteomenetluse," öeldakse eelnõu seletuskirjas. Samas rõhutatakse, et sõjaväepolitsei ei hakka vormikandmise rikkumiste avastamiseks spetsiaalselt tänavatel patrullima, vaid saab õiguse sekkuda juhtumite korral, mis juba toimuvad ja millest on ta teada saanud.

Praegu ei ole tsiviilisikutel kaitseväelase vormiriietuse või selle elementide või eraldusmärkide kandmine seadusega otseselt keelatud, tõdetakse eelnõu seletuskirjas.

"Kaitseväelase vormiriietus on ametiriietus, mida ta kannab teenistusülesannete täitmisel, sealhulgas lahingus. /---/ On oluline, et kaitseväelase vormiriietust või sellega sarnast riietust kandvat suvalist isikut ei aetaks segamini teenistusülesandeid täitva kaitseväelasega. Seda eriti mis tahes kriisi või rahutuse ajal, kus sellise riietuse ebaseaduslik kandmine võib tahtmatult või tahtlikult luua vale pildi kaitseväe, Kaitseliidu või riigi tegutsemisest. Seetõttu ei tohi muud isikud kaitseväelase riietust kanda ja see ei tohiks olla tavapärane vaatepilt tänaval ega avalikus ruumis üldisemalt," öeldakse seletuskirjas.

Arstlikud komisjonid kaotatakse

Eelnõu kohaselt lõpetatakse kaitseväekohustuslaste tervist hindavate arstlike komisjonide tegevus ning edaspidi hakkavad nende terviseseisundit hindama kaitseressursside ameti (KRA) ja kaitseväe poolt määratud arstid, vajadusel kaasatakse ka teisi tervishoiuteenuse osutajaid. See eeldab kutsealuste terviseseisundit hindavatele arstidele juurdepääsu andmist tervise infosüsteemi (TIS) andmetele, kuid isikule jääb võimalus soovi korral juurdepääsu keelata.

Eelnõu seletuskirja kohaselt pärineb senine kolmest eriarstist koosneva arstliku komisjoni kollegiaalne tegevusvorm ajast, mil kaitseväeteenistuskohustuse täitmisega seotud tervisekontroll tugines peamiselt kohapeal tehtavale arstlikule läbivaatusele ja terviseuuringutele, kuna varasemate andmete kättesaadavus isiku terviseseisundi kohta oli suhteliselt piiratud. "Tänaseks on arstlike komisjonide süsteem tervikuna muutunud nii tervishoiusüsteemi, kodanike kui ka riigi vaates liigselt koormavaks ning selle efektiivsus ja jätkusuutlikkus ei ole piisavalt tagatud. Eelnõus kavandatud reformi eesmärk on optimeerida kaitseväekohustuslastele ettenähtud tervisekontrolli tegemist tervishoiusüsteemi ressursikasutuse ja töökorralduseseisukohast ning parandada kodanikele suunatud avaliku teenuse kvaliteeti," märgitakse seletuskirjas.

"Arstlike komisjonide kui iseseisvate haldusorganite kaotamine võimaldab ühtlasi vähendada bürokraatiat ja muuta kaitseväeteenistuskohustuse täitmise korraldus kodanike jaoks selgemaks ning tänapäevasele infoühiskonnale kohaseks. TIS andmekasutuse tõhustamisega välditakse isiku terviseseisundi hindamiseks eraldi tervisetõendite esitamist," seisab seletuskirjas.

Asendusteenistuse läbijad liidetakse reserviga

Eesti pakub neile kaitseväekohustuslastele, kes usulistel või kõlbelistel põhjustel keelduvad kaitseväeteenistust läbimast, alternatiivina asendusteenistust. Kui aga seni ei olnud asendusteenistuse läbinuid võimalik reservõppekogunemistele kutsuda, siis nüüd seadusemuudatusega see võimalus luuakse.

"Asendusteenistus ei pea olema pelgalt ühekordne teenistus, vaid sarnaselt ajateenistuse läbinutega võib asendusteenistuse läbinuid rakendada ka hiljem. Seda jätkuvalt tingimusel, et isikut ei kohustata tema veendumuste vastaselt tegevusse, mis eeldab relvade ja jõu kasutamist," märgitakse eelnõu seletuskirjas. Samas rõhutatakse, et ka asendusteenistuse läbinuid saab riik vajaduse korral kohustada ning vastasel juhul oleks tegu ajateenijate ja asendusteenistujate ebavõrdse kohtlemisega.

"Seadusega tuleb lahendada asendusteenistuse läbinute kaasamine pärast asendusteenistust ning mobilisatsiooni välja kuulutamise või sõja korral. Samas ei tuleks laiapindse riigikaitse kontseptsiooni silmas pidades käsitleda riigikaitses osalemise kohustusena vaid isiku tegevust kaitseväe koosseisus. Isikute riigikaitseline kaasamine võib lähtuda ka ameti- või töökohast. /---/ On valdkondi, kus saab asendusteenistuses antava väljaõppega riigikaitsele tõhusalt kaasa aidata, täites kas kriisi ajal tavapärasest rohkem ette tulevaid ülesandeid (parameedik, päästja) või asendades mõnes valdkonnas neid inimesi, kes on mobiliseeritud kaitseväeteenistusse," öeldakse seletuskirjas.

Lisaks tuuakse eelnõuga kaitseväeteenistust puudutav regulatsioon riigikaitse seadusest kaitseväeteenistuse seadusesse ning täpsustatakse perehüvitiste seadust ja sellega seonduvaid seadusi uute lisatavate vanemapuhkusi puudutavate sätete osas.

Eelnõuga muudetakse kaitseväeteenistuse seadust, Kaitseliidu seadust, kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seadust, kaitseväe korralduse seadust, maksukorralduse seadust, perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadust, relvaseadust, riigikaitseseadust, sotsiaalmaksuseadus, tervishoiuteenuste korraldamise seadust, tulumaksuseadust, töölepingu seadust, väärteomenetluse seadustikku.

Eelnõu vastuvõtmisel riigikogus peaks see jõustuma 2022. aasta 1. jaanuaril. Eelnõu ei ole veel riigikogu menetlusse jõudnud.