Igal aastal valib umbes poolsada noormeest kaitseväes relva selgeks õppimise asemel asendusteenistuse. See kestab küll veidi kauem kui ajateenistus kaitseväes, aga see eest pole hiljem riigi ees mingeid kohustusi. Üsna pea aga tuleb ka asendusteenistuse valinutel olla valmis regulaarseteks kordusõppusteks, samuti pannakse neile kohustus tulla kriisi ajal riigile appi.

"Tegelikult olid ajateenijad või ajateenistuse läbinud ja asendusteenistuse läbinud väga ebavõrdses olukorras. Ajateenijad pidid reservis olles olema valmis riiki kaitsma kuni 60. eluaastani, asendusteenistus aga sisuliselt pärast 12 kuud lõppes ja riigikaitseline ülesanne justkui oli täidetud," ütles kaitseministeeriumi kaitseväeteenistuse osakonna juhataja Anu Rannaveski.

Kaitseministeeriumis valminud seadusemuudatuse kohaselt tekib alates 2022 aastast asendusteenistuse läbinutele kohustus käia õppekogunemistel, tulla eriolukorra või sõjaseisukorra ajal välja. Rannaveski sõnul on kriisi puhkedes kõige suuremas personalinappuses just haiglad, päästeamet, aga ka kaitsevägi. Nii näeb kaitseministeerium, et ennekõike võiks asendusteenistust toimuda otseselt riigikaitsega seotud kohtades

"On edaspidi võimalik saata noormehi asendusteenistusse haiglatesse ja ka kaitseväkke sellistele ametikohtadele, kus ei ole vaja relva käsitseda ehk siis sellised toetavad tegevused tagalas," ütles kaitseressursside ameti peadirektor Marlen Piskunov.

Kuna asendusteenistuja pool palka tuleb edaspidi maksta tööd pakkuval asutusel, siis tööd antakse neile selja ja sülega. Päästeametis on kolme aasta jooksul tööl olnud 21 asendusteenistust valinud noormeest, praegu on üle Eesti komandodes ametis kümme noort, kes on saanud vabatahtliku päästja väljaõppe.

"Selleks, et mingeid elementaarseid oskusi üleval pidada võiksid ja peaksid need inimesed umbes kord aastas siiski meie juurest läbi käima. Siin ei ole küsimus mitte ainult käeliste oskuste püsimises, siin on ka küsimus organisatsiooni tundmises ehk et nad saavad aru, millise organisatsiooni juurd enad kriisi ajal tulevad," märkis päästeameti peadirektori asetäitja Tauno Suurkivi.

Seaduse järgi võib asendusteenistust taotleda üksnes usulisel ja kõlbelisel põhjusel. Usulistel põhjustel loobujaid on neljandik ja kõige enam on nende seas Jehoova tunnistajaid, aga ka baptiste ja seitsmenda päeva adventiste. Aastas lükatakse tagasi kümmekonna noormehe taotlus.