Valitsusliidu aluspõhimõtetes aastateks 2019-2023 on kirjas, et valmistatakse ette suuremahulised taristuinvesteeringute projektid, et neid oleks võimalik jätkusuutlikult teostada sõltumata majandusoludest. Samuti seati eesmärk põhimaanteed Tallinna-Tartu, Tallinna-Narva ja Tallinna-Pärnu vahel ehitada neljarajaliseks. Tallinnast Tartusse kulgeva maantee nüüdisajastamise tähtaaegadest koalitsioonilepingus juttu pole. Olev Kenk intervjueeris sel teemal maanteeameti teehoiudirektorit peadirektori ülesannetes Raido Randmaad.

Millised suuremad tööd on praegu Tallinna-Tartu maanteel käsil ja millised tööd on lähiaastatel plaanis?

Hetkel käib meil 2+2 maantee ehitus Võõbu-Mäo lõigul ja see saab tõenäoliselt valmis aastal 2022. Ja kohe käegakatsutavalt on tulemas kaks objekti – Kärevere-Kardla lõik, mille riigihanke me soovime kohe-kohe välja kuulutada ning järgmise aasta alguses soovime ka Tartu ringil Riia eritasandilise ristmiku ehitusega alustada.

Valitsuskoalitsioon on oma aluspõhimõtetes kokku leppinud, et Tallinna-Tartu maantee on üks neid põhimaanteid, millele pööratakse suurt tähelepanu. Mida teile on räägitud või lubatud seoses selle maantee Tartuni neljarajaliseks ehitamisega?

Meie planeerime oma töid teehoiukava järgi. Ja kui me seda nimekirja vaatame, siis eks need kuni Tartuni lõigud järjest kirja pandud on. Nii et hetkel me teeme tööd selle nimel, et Tallinna-Tartu maantee kuni Tartuni 2+2 teeks tulevikus ehitada.

Millal valmib Puhu risti ümbersõit Põltsamaal?

Põltsamaa ümbersõit on samuti teehoiukava indikatiivses nimekirjas olemas ja tänaste plaanide kohaselt võiks ümberehitus alata aastal 2025. Ja seal on esialgsete plaanide kohaselt kolmeaastane ehitusperiood kuni 2027. aastani.

Mida võetakse ette Tartu sissesõiduga, millised on sealsed plaanid ja tähtajad?

Tartu sissesõiduga on selline seis, et Kärevere-Kardla lõiguga me tahame nüüd kohe alustada. Aga Kärevere-Tartu lõiku on meil plaanis alustada 2025. aastal. See on päris pikk lõik, kilomeetritel 166-183 kuni Tartuni välja. Hetkel tõesti on see plaanitud 2025 algusega ja kestab 2029. aastani välja. Küll aga selle sees Kärevere-Kardla lõik valmib varem.

Kui majandusminister oli Kadri Simson, siis tema väga propageeris 2+1 teelõikude ehitamist, neid on rajatud ka Põltsamaalt Tartu poole. Mis nendest saab, kas nõndanimetatud Simsoni taskud ehitatakse ümber 2+2 maanteeks?

Kui me vaatame tänast teehoiukava, mis meil kehtib aastani 2030, siis selles kavas pole veel plaanis 2+1 teelõike ümber ehitada. Ennekõike ehitame need lõigud 2+2-ks, kus hetkel on ainult 1+1 sõidurada. Ja kui tulevikus oleme nii kaugel, et need teelõigud on valminud, siis alles tulevad 2+1 teelõigud mängu. Neid täna veel kavasse liidetud ei ole sellepärast, et liiklusohutuse poolest on 2+1 tee ka turvalisem kui 1+1 tee.

Milline see kogemus on olnud, kas 2+1 teelõikude ehitamine on ennast ära tasunud? On see mõttekas olnud?

See on teema, mis on kindlasti palju kirgi kütnud. Kui me vaatame Soomet ja Rootsit, siis nemad on ju tegelikult 2+1 teid ehitanud juba väga pikka aega ja ehitavad ka täna. Järelikult need ikkagi toimivad ja töötavad. Aga Eestis on seda ehitusmeedet alles väga vähe kasutatud ja tänu sellele, kuna need lõigud on meil ka üsna lühikesed, siis see 2+1 teelõik täna pole lihtsalt tööle hakanud.

Muidugi 2+2 on alati turvalisem kui 2+1 tee, aga kui võrrelda nüüd 1+1 ja 2+1 maanteed, siis ka seal on vahe sees ja (viimase puhul – toim.) sõidurajad on üksteisest eraldatud, mis teeb selle tee mõnevõrra turvalisemaks.

Millal me võime saada sõita 120 km/h Tallinnast Tartusse ja vastupidi?

Ma loodan, et 2030. aastaks me juba päris mitmel lõigul saame sõita 120-ga. Aga ka need juba valminud teelõigud, mis on Tallinnast alates kuni Koseni, vajavad tegelikult lisainvesteeringuid. Selleks, et seal 120 km/h lisada, on vaja veel loomatõkkeaedu sinna panna, ökodukte teha, et ka need ohud ära likvideerida. Nii et eks me järjest ehitame.

Sellist kindlat numbrit täna välja öelda ei julge, aga uued 2+2 teed, mida me ehitame, on plaanis kiirusel 120 km/h ehitada.