Malta ja teised "kuldsete passide" riigid ei kipu süsteemist loobuma

Euroopa Komisjon ning Malta, Bulgaaria ja Küpros on vahetanud kaks tosinat kirja "kuldsete passide" kasutamise õiguspärasuse üle. Tegemist on skeemiga, mille abil rikkad välismaalased saavad sisuliselt osta Euroopa Liidu kodakondsuse suure rahasumma eest.
Kirju vahetati omavahel 12 kuud ja need pakuvad ülevaadet, kuidas Euroopa Komisjon on proovinud lõhkuda skeemi, mis nende sõnul rikub Euroopa Liidu reegleid, teatas Euobserver.
Samuti näitab kirjavahetus, kui aeglaselt riigid reageerisid Euroopa Komisjoni päringutele. Näiteks Maltal võttis esimesele kirjale vastamine aega 67 päeva, Küprosel 42.
Passimüügi pärast võivad Malta ja Küpros seista silmitsi Euroopa kohtuga Luksemburgis. Kriitikud leiavad, et selline skeem meelitab ligi kriminaalse taustaga inimesi.
Al Jazeera uuring paljastas eelmisel kuul, kuidas Küprose tippametnikud arutasid, kuidas müüa oma riigi kodakondsust süüdimõistetud kurjategijale.
Kõige esimesena alustas 2005. aastal sellise skeemiga Bulgaaria, kes pakkus inimestele kodakondsust ühe miljoni euro suuruse investeeringu eest. Bulgaaria kodakondsus lubab uuel passiomanikul liikuda ja töötada vabalt terves Euroopa Liidus, mis Euroopa Komisjoni hinnangul on potentsiaalne julgeolekurisk.
Samuti annab see uutele kodanikele, kellel enne polnud mingit seost Euroopa Liiduga, õiguse osaleda valimistel.
Euroopa Liit keeldus kirjavahetuste sisu avalikustamast, öeldes, et tegemist on liikmesriikide ja komisjoni kahepoolsete läbirääkimistega.
Justiitsvolinik Didier Reynders ütles oktoobris, et kuldse passi skeeme kasutatakse neis riikides jätkuvalt edasi.
Toimetaja: Karl Kivil