Kiik tõi välja, et inimeste ohutunnetus on viimastel nädalatel muutunud ning see on viimase kuue kuu kõrgeimal tasemel.

"Maski kandmine, millest väga palju räägitakse, on võrreldes novembri algusega enam kui kahekordistunud, 25 protsendilt 62 protsendile on valmisolek seda teha ja reaalne eelduslikult ka tegevus," sõnas Kiik.

Kui peaminister Jüri Ratas ütles, et uusi piiranguid täna valitsuse laual pole, sest viimased piirangud jõustusid sel teisipäeval ja osa piiranguid alles nädala lõpus, siis Kiik lisas, et kui olukord jätkab halvenemist, võib valitsus olla nädala pärast olukorras, kus tuleb hakata arutama uusi ja karme piiranguid.

"Me saame tagantjärele teada, kas piirangud olid tulemuslikud. Kui nädala pärast on negatiivne trend jätkunud, siis on laual halvad ja väga halvad valikud - lauskeelamised ja -piirangud."

Kiik lisas, et Eesti on olnud siiani Euroopas üks liberaalsemaid riike kehtestatud koroonapiirangutega ja pole olnud ka viiruse tõmbekeskus.

"Nädal-kaks näitavad, kas me suudame täita kehtestatud reegleid. Või arvame, et viirus läheb meist lihtsalt mööda ja elu läheb niisama paremaks. Aga nii võib nädala pärast valitsus olla olukorras, kus tuleb karme piiranguid vastu võtma hakata. Ma loodan, et me sinna ei jõua," sõnas Kiik.

Maskivastasel meeleavaldusel on suur nakatumise oht

Teravalt arvustas Kiik maskivastast meeleavaldust ja palus inimestel mõelda, kas suvaline Facebooki üleskutse on tõesti sama kaaluga, kui teadusnõukoja, Maailma Terviseorganisatsiooni, terviseameti ja valitsuse soovitused.

"Ehkki need on ammu ja korduvalt ümber lükatud, on igasugu vandenõuteooriate ja rumaluste rääkimisel reaalne mõju inimeste tervisele, haiglaravile ja ka inimeste surmadele. Igaüks võiks tajuda oma vastutust sel üritusel osalemisel ja selle jama jagamisel sotsiaalmeedias," sõnas Kiik.

Ka peaminister Ratas oli meeleavalduse suhtes kriitiline ja ütles, et sellisel masskogunemisel on suur oht nakatuda ja viia nakkust edasi oma koju vanematele või vanavanematele.

"Osalemispiirangud sellistele väliüritustele on kuni 500 inimest. Teisalt on Eesti demokraatlik riik ning kui inimesel on sov meelt avaldada, sis ta võib seda teha. Aga minu sõnum on konkreetne - see viirus levib laialdaselt ja kiirelt. Kui inimesed sinna lähevad, siis on nakatumise oht kõrge. Valitsus tegi otsuse, et avalikes siseruumides tuleb nägu katta, on see sis maski, salli või muu vahendiga. See pole tehtud moe pärast, vaid selleks, et saaksime jõulude ajal olla koos oma lähedastega ja avada 11. jaanuaril uuesti gümnaasiumid," sõnas Ratas.

Ratas lisas, et 26. novembri seisuga on koroonaviirus nõudnud Eestis 99 inimese elu ja paljudel juhtudel toimus nende inimeste nakatumine just kodus.

"Küsimus pole ju selles, et noorem inimene saab haiguse põdemisega paremini hakkama. Me kohtame õhtul kodus oma vanemaid, laupäeval ja pühapäeval ehk ka vanaema ja vanaisa. Noored ei pruugi aru saada, et neil on viirus, sest nad on asümptomaatilised ja nii kannavad nad viirust edasi," rõhutas Ratas sotsiaalsete kontaktide vähendamise vajadust.

Tanel Kiik lisas, et kõige mõistlikum on inimestel mitte meeleavaldusele minna ja jääda koju.

"Sõna on vaba ja rumalaid üleskutseid võib levitada. Aga mis on võimalikud stsenaariumid? Lähen üritusele, heal juhul naasen sealt sama tervelt kui minnes. Halvemal juhul saan viiruse ja jään haigeks. Aga kui ei lähe, siis kindlalt ei nakatu. Seda varianti, et lähen kohale ja viirus hakkab kaduma ja elu läheb paremaks, seda võimalust pole. Valitsus ei ütle pärast meeleavaldust, et viirust pole olemas," sõnas Kiik.

Plaanilised operatsioonid võivad edasi lükkuda

Välisminister Urmas Reinsalu rääkis erinevatest stsenaariumitest ja märkis, et viirus on kasvufaasis ning nakatumine on praegu suurem, kui oli kolme nädala taguses teadlaste tehtud modelleeringus.

Ta ütles, et halvima stsenaariumi kohaselt on meil jõulude ajal 1000 nakatumist ning tuleb teha kõik, et seda ei juhtuks.

Nii Kiik kui ka Ratas lisasid, et kui nakatumiste ja haiglaravi vajavate patsientide arvu kasv jätkub, siis avaldub see kõige otsesemalt plaanilises ravis, mida tuleb piirama hakata ja tegelikult juba on piirama hakatud.

"Mis on meie haiglaravi võimekus? Eesti ei jäta ühtegi inimest tänavale või haigla eeskotta. Aga tuleb arvestada, et plaanilise raviga tegelevad inimesed hakkkavad tegelema Covid-19 patsientidega. Siis tuleb piirata muude tervishoiuteenuste kättesaadavust. Aga meil ei ole olemas selleks topeltvahetust arste ja õdesid. Ainult seadmetest ja voodikohtadest jääb väheseks. See tähendab, et paljudel lükkub plaaniline operatsioon edasi," visandas Kiik võimaliku negatiivse arengu.