Gümnaasiumite distantsõppe otsus jõustubki esmaspäevast ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1606401120000 | amCalendar}}
Koolipingid.
Koolipingid. Autor/allikas: Haridus- ja teadusministeerium

Valitsus tahtis arutada neljapäeval kabinetis Harjumaa ja Idu-Virumaa gümnaasiumite distantsõppele saatmise otsust, ent ei jõudnud selleni. Uue katse oma möödunudreedest otsust muuta teeb valitsus teisipäeval, mis tähendab, et esmaspäevast jõustub üldine korraldus nende maakondade gümnaasiumitele täielikule distantsõppele siirdumiseks.

Tallinn taotles valitsuselt nende möödunud reedel tehtud otsusele erandit, et omavalitsused võiksid ise Harjumaal ja Ida-Virumaal otsustada, kas ja millised gümnaasiumid ning kui ulatuslikult distantsõppele suunata. Haridusminister Jaak Aab möönis, et see otsus väärib ülevaatamist ning Tallinna linnapeale Mihhail Kõlvartile lubas ta, et valitsus arutab teemat neljapäeval.

"Ei saa võrrelda Nõmme gümnaasiumit, kel on põhikoolist eraldi maja mõne Lasnamäe kooliga, kus on kuni 1500 last majas. Need on täiesti erinevad olukorrad," põhjendas Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsev ERR-ile, miks linn otsustusõigust selles küsimuses endale tahab. "See pole midagi isiklikku, aga me teame oma koole paremini kui näiteks valitsuse liikmed, seepärast tahamegi suuremat vabadust."

Valitsuskabinet aga neljapäeval gümnaasiumite distantsõppe teema arutamiseni ei jõudnudki, mistõttu jõustub esmaspäevast siiski kõigile Harjumaa ja Ida-Virumaa gümnaasiumitele kohustus täielikule distantsõppele üle minna ning erandeid teha ei saa. Otsus kehtib 30. novembrist 10. jaanuarini, juhul kui valitsus seda vahepeal ära ei muuda. Muutmisotsus võibki tulla juba järgmisel teisipäeval.

Teadusnõukoda pooldab otsuse muutmist

"Mis puudutab gümnaasiumite ja üldse koolide sulgemist, siis võib-olla tuleb see otsus ümber vaadata," ütles teadusnõukoja liige Irja Lutsar neljapäeval riigikogu sotsiaalkomisjonis koroonaviiruse teemal korraldatud arutelul. Lutsar ning lisas, et valitsuse teadusnõukoda analüüsib teisipäeval jõustunud piirangute mõju juba nädala pärast.

"See otsus sai tehtud selle pealt, et viiruse levik tõusis 7-10 päeva tagasi väga tugevalt just 15-19-aastaste noorte hulgas," selgitas professor Lutsar. "Me aktsepteerime, et nad ise haigust nii tugevalt ei põe, aga mõte oli selles, et noored on väga liikuvad ja seetõttu kannavad intensiivselt viirust laiali."

Lutsar tunnistas ka, et gümnaasiumite sulgemine oli poolik otsus, kuna huvitegevus jäi koolinoorte jaoks endiselt avatuks.

"Aga ega need otsused pole kivisse raiutud, neid saab modifitseerida. Mul ka süda valutab selle pärast, sest olin selle tegemise juures," tunnistas professor.

Ka istungil osalenud sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse kinnitas, et koolide sulgemise teemat arutati neljapäeval, probleemi on teadvustatud ja selle suhtes on kavas "paindlikkus".

Sotsiaalkomisjoni istungil osalenud Tartu Ülikooli matemaatilise statistika professori Krista Fischeri esitatud graafikust oli näha, kuidas oktoobri teises pooles hakkas järsult kasvama nakatumine 15-19-aastaste koolinoorte seas, kuid 9.-10. novembri paiku see stabiliseerus ja on nüüd hakanud alla minema.

Koolide sulgemise teema tõstatanud Reformierakonna saadik Liina Kersna viitas teiste riikide käitumisele, kus koolid suletakse koroonaviiruse leviku peatamiseks alles viimases järjekorras, kui muud meetmed on juba ära kasutatud. Eestis oli see aga üks esimesi valitsuse astutud samme.

Haiglates valmis 474 voodikohta COVID-19 raviks

Terviseameti erakorralise meditsiini osakonna ja hädaolukorra staabi juht Ragnar Vaiknemets rääkis sotsiaalkomisjoni istungil, et 7. detsembri seisuga on Eesti haiglates valmisolek 474 COVID-19 haige vastuvõtuks, neist 84 kolmanda taseme intensiivravi pakkumiseks.

Tema sõnul võtab uute koroonahaigete ravikohtade loomine alates otsusest aega umbes kaks nädalat, mis tähendab, et nakatumise kasvu arvestades võib olla peagi vajadus teha täiendavaid otsuseid uute ravikohtade üles seadmiseks.

See võib aga hakata vähendama haiglate suutlikkus pakkuda plaanilist ravi, kuna COVID-ravi nõuab märksa suuremaid ressursse. Vaiknemetsa sõnul tähendab ühe COVID-osakonna avamine kahe tavaosakonna sulgemist.

Lisaks on oluline ka see, et kui tavapäraselt käivad arstid ja õed mitmes haiglals tööl, siis COVID-osakonna loomisel nad enam teise haiglasse minna ei saa, rõhutas Vaiknemets.

Toimetaja: Mait Ots, Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: