Terviseamet paneb kokku abijõude Narva haiglale ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Narva haigla
Narva haigla Autor/allikas: Sergei Stepanov/ERR

Ida-Virumaa kõrge nakatumisnäidu tõttu on praegu tervishoiuasutustest kõige tõsisem olukord Narva haiglas, kuhu terviseamet lähetab abijõude, ütles ERR-ile terviseameti kriisistaabi juht Urmas Sule.

Kolmapäeval sõidab terviseameti meditsiinistaabist grupp inimesi Narva, et olukord täiendavalt üle vaadata. Sule sõnul on kõige olulisem vaadata, kuidas toimub koostöö haigla ja teiste kriisiüksuste vahel. Ettevalmistamisel on ka ekspertrühm, kes läheb Narva haiglale appi selle nädala lõpus.

14 päeva nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta oli teisipäevase seisuga Ida-Virumaal 766,4, mis on kõrgem kui mujal Eestis.

Aitamaks haiglatel kriisis toime tulla, värvatakse appi ka tervishoiukõrgkoolide tudengeid. Samuti on abiks töötukassa, et leida muid vajaminevaid spetsialiste, kuna haiguse leviku kasvades suureneb oht, et viirus kandub ka hoolekandeasutusse. "Personaliküsimustega tegeletakse praegu aktiivselt ja kui on põhjust teha täiendavaid üleskutseid või meetmeid, siis kindlasti me palume abi," sõnas Sule.

Kolmapäevast rekordilist uute nakatunute numbrit kommenteerides ütles Sule, et ühe päeva tulemusi ei tasu vaadata nagu spordivõistlusi ning piirangute rakendamisel vaadatakse vähemalt nädalapikkuse ajavahemiku numbreid.

"Oleme tõusuteel ja tõus on regionaalne. Kõige suurem tõus on seni olnud Ida-Virumaal, aga ka mujal Eestis haigestumus tõuseb, näiteks Tartus," nentis Sule, lisades, et haiglate valmisolekuga püütakse ennetada olukorra halvenemist.

"Me püüame ajas ees joosta, mis tähendab, et me oleme tõstnud kõikide haiglate valmisoleku tasemeid vastavalt vajadusele. See sõltub ka regioonist. Näiteks kui ida regioonis on patsientide hulk võrreldamatult kõrgem, siis seal on meetmed ka oluliselt suuremas mahus rakendatud."

Sule sõnul on 10. detsembriks kokku lepitud, milline on kõigi haiglate järgmine valmisolekutasemele minek ning kui see toimub, tuleb teha olulisi korrektiive plaanilises ravis. "Kui haigestumus peaks veel kasvama, tuleb arutada üleminekut järgmistele tasemetele ning siis hakkab see tõenäoliselt mõjutama erakorralist abi," hoiatas Sule.

Kogenud meditsiinijuht nentis, et võrreldes kevadega on inimestel ära kadunud n-ö positiivne hirm.

"Meile tundub, et see haigus möödub meid puudutamata. Näha on seda, et võrreldes kevadsuvise perioodiga peavad inimesed vähem kinni omapoolsetest panustest, ehk kannavad vähem maski ja hoiavad vähem distantsi. Me suhtume olukorda lõdvemalt ja see tähendab, et haigus seetõttu levib kiiremini. Lisaks tähendab see, et vaja võib minna jõulisemaid meetmeid."

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: