Sümptomiteta koroonanakatunute osakaal väheneb ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Terviseameti peadirektori asetäitja tervisekaitse alal Mari-Anne Härma ütles kolmapäevasel pressikonverentsil, et asümptomaatiliste koroonaviirusega nakatunute osakaal on viimastel nädalatel vähenenud ning haigestumise kasv näitab stabiliseerumise märke.

Härma tõi välja, et 90 protsenti nakatunutest on sümptomitega haiged.

Eestis viibib terviseameti andmetel isolatsioonis 27 000 inimest, kellest üle 4000 on nakatunud.

"Alates tänasest suunab ka 1220 kõikidel päevadel inimesi testima /---/, hommikul kella kaheksast õhtul kella kümneni," sõnas Härma ja lisas, et nõuandeliinile tasuks helistada näiteks siis, kui oma perearsti ei õnnestu kätte saada.

Härma sõnul on Eestis näha haigestumise kasvu stabiliseerumise märke, kuid seda ei tohi segamini ajada langustrendiga, mida veel ei ole.

"Üha vähem lisandub võrreldes eelmise nädalaga uusi juhtmeid juurde," sõnas Härma viimase kolme nädala kohta.

Kõige keerulisem on olukord praegu Sillamäel, Narvas ja Kohtla-Järvel. Palju nakatumisi on ka Tallinnas ning nakatunute hulga kasvuga ei jää maha ka Tartu, lisas Härma.

Ta rõhutas, et praegu ei tohiks käia riskantsetel üritustel ja pidudel, kui jõuluajal on plaanis külastada oma vanemaid sugulasi.

Kolmandikul inimestest on aga haigestumise täpne asukoht teadmata, lisas Härma.

"Olukord eskaleerub, surve tervishoiusüsteemile tõuseb ja see seab ohtu tavaravi toimimise. /---/ See mõjutab tervet ühiskonda ja paraku omab ka pikaajalist mõju meie kõikide tervisele," selgitas Härma.

Ta tõi välja, et koroonaviirusega suri novembris 49 inimest, kelle keskmine vanus oli 80 eluaastat. Kõikidel lahkunutel peale ühe olid kaasuvad haigused.

Vaktsiinid ootavad ravimiameti heakskiitu ja komisjoni müügiluba

Ravimiameti peadirektor Kristin Raudsepp ütles, et maailmas on arenduses ligi 200 erinevat koroonavaktsiini, millest 60 puhul tehakse inimkatseid ja viimase faasi kliinilistes uuringutes on 13 vaktsiini.

Raudsepp selgitas, et tavapäraselt annavad ravimiametid hinnangu vaktsiinidele või ravimitele, kui kõik uuringud on tehtud. Koroonavaktsiin on tema sõnul aga ajakriitilisem.

"On mindud natuke teist teed, ravimiametid on asunud juba käimasolevate uuringutega hindama infot, mis on olemas," selgitas Raudsepp.

Ta täpsustas, et esmalt peavad vaktsiinid saama Euroopa Ravimiameti heakskiidu ning siis peab Euroopa Komisjon vormistama neile müügiloa.

"Neis teaduslikes komiteedes /---/, on kõigi liikmesriikide esindajad, kaasa arvatud Eesti esindajad," selgitas Raudsepp ja lisas, et detsembri jooksul on oodata olulist infot müügilubade kohta.

Ta selgitas, et Ühendkuningriik sai anda erandkorras vaktsiini kasutamisloa, sest pole enam Euroopa Liidu liige.

Erandkorras antud luba erineb aga juriidiliselt ja sisuliselt tavapärasest müügiloast, sõnas Raudsepp ja lisas, et ravimitootjal on ka seeläbi vähem vastutust.

"Kõik meie mured, neil kuupäevadel, mis loodetavasti on jaanuaris, ei lõppe. Kõik inimesed kohe ei saavuta immuunsust, meil on asju, mida me vaktsiinide kohta täna veel ei tea. /---/ Sellest hoolimata on see suur samm ja tasapidi hakkab kõik edenema," ütles peadirektor.

Ei pea kartma, et vaktsiinid Euroopasse ei jõuaks

Sotsiaalminister Tanel Kiik sõnas, et Eesti on valinud viirusega toimetulekul tee, kus usaldab oma kodanikke. Kuid see saab Kiige sõnul olla ainult kahesuunaline koostöö.

"Jättes väga karmid meetmed tegemata, tähendab see seda, et see kohustus või vastutus lasub igaühel meist," selgitas ta.

Ta sõnas, et tervishoiusüsteemil on juba näiteks Ida-Virumaal ülekoormus kätte jõudnud ning see mõju avaldub ka mujal.

"Tervisevaldkonna vaates oleks väga lihtne, kui ülejäänud ühiskond suletakse," ütles Kiik ja lisas, et ühiskonna maksimaalse toimimise juures see aga võimalik pole ning tuleb mõelda inimeste vaimsele tervisele, töökohtadele ja majandusele laiemalt.

Kiik sõnas, et nii terviseamet, haigekassa kui ka ravimiamet teevad tööd väga suurel koormusel hiliste õhtutundideni.

"Sedavõrra suurem kurbus on lugeda meediast kohati arusaamatuid arvamuslugusid," sõnas minister ja rõhutas, et Üllar Lanno on terviseametisse hästi sisse sulandunud ja koostöö seal sujub.

Kiik selgitas, et suvel kaardistati ära kõik riskirühmad, kes vaktsiini esimesena vajaks.

"Tõesti detsembrikuu on meil eeskätt viimaste ettevalmistuste tegemise kuu," lisas minister ja täpsustas, et suurem kogus vaktsiine peaks Eestisse jõudma uue aasta esimese kvartali lõpus ning teise ja kolmanda kvartali jooksul.

Selle aasta lõpuks peaks aga Eestis olema Kiige sõnul võimekus vaktsiine vajaminevatel tingimustel säilitada.

Kiik sõnas, et ei maksa karta, nagu jääks Euroopasse vaktsiinid saabumata, kui osa riike vaktsineerimisega juba varem alustab.

"Euroopa Liit ei ole kunagi olnud mingite leebete või madalate standardite liit. /---/ Euroopa Liit on olnud väga kõrgete kriteeriumite ja kõrgete nõuete seadjaks ja täpselt seda näitab ka praegune ravimiameti tegevus ja tegutsemine, seda ei tehta kiirustades ülejala," sõnas minister.

Raudsepp lisas, et oluline on teha inimestele kättesaadavaks teave vaktsiinide kohta

"Need vaktsiinid saavad selle müügiloa, siis kui parimad eksperdid on teinud selle hinnangu, et saadav kasu on suurem kui selle vaktsiini kõrvaltoimed või haigus, mis me muidu saaksime," lisas ta.

Härma sõnas, et veebilehel vaktsineeri.ee on juba praegu üleval kogu teadaolev informatsioon vaktsiinide kohta.

Toimetaja: Grete-Liina Roosve

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: