Uuest aastast võivad vanadest teleritest kaduda vabalevi kanalid

{{1607516700000 | amCalendar}}
Foto: Siim Lõvi/ERR

Kuivõrd valitsus ei ole senini ERR-i telekanalite vabalevis edastamiseks lisaraha leidnud, on suure tõenäosusega jaanuarist võimalik neid vaadata vaid kõrglahutusega ehk HD-formaadis. See tähendab, et kuni 100 000 vana teleri omanikul ei oleks enam võimalik senisel moel ehk SD-formaadis oma lemmiksaateid vaadata.

Möödunud aasta algusest hakkas vabalevis kehtima uus standard, kus telekanaleid hakati edastama kõrglahutusega ehk HD-formaadis. See on pildikvaliteedi mõttes SD-formaadist oluliselt parem. Samas on Eestis suur hulk televaatajaid, kellel on vanem teler, mis ei ole võimeline kõrgema kvaliteediga pilti näitama. Eelkõige puudutab see ETV, ETV2 ja ETV+ vaatajaid vabalevis, sest erakanalid on Eestis vabalevist lahkunud. 

Et vältida olukorda, kus vanade telerite ja antenniga televisioonisaateid vaatavatelt inimestelt pilt ära ei kaoks, otsustas valitsus eraldi rahastada nii HD- kui ka SD-pildi paralleeledastust. Möödunud aastal 200 000 euro eest ja sel aastal 300 000 euro eest. Tulevaks aastaks selleks vaja minevat umbes ka 300 000 eurot praegu kokku lepitud ei ole. Ja ei ole ka kuigi tõenäoline, et lepitaks, sest aasta lõpuni on aega paarkümmend päeva.

Eesti riigi enamusosalusega Levira, mis on peamine teleprogrammide edastaja Eestis, ütleb, et Eestis on 70 000 kuni 80 000 perekonda, kes vaatavad kanaleid tavatelevisioonis.

"Näen tegelikult, et see on väga suur probleem, eriti praeguse pandeemia olukorras, kus tegelikult ka inimeste informeerimine ja operatiivselt asjadega kursis olemine on hästi oluline," ütles Levira juht Tiit Tammiste ERR-ile.

Tammiste sõnul on see number nii suur selle tõttu, et inimesed uue teleri ostmisel ei viska vana ära, vaid leiavad sellele muu rakenduse, paigutades vana teleri lastetuppa, kööki, suvilasse või andes selle vanematele sugulastele.

Tammiste sõnul nähtub Emori uuringust, et vabalevi kasutajest, kes oma teleaparaati sel aastal vahetasid, üle pooled hankisid kasutatud masina, mis jätkuvalt HD-pilti ei toeta. "See oli meile suureks üllatuseks," ütles Tammiste.

Probleem ei pruugi kõigini kohe 1. jaanuaril jõuda

ERR-i juhatuse esimees Erik Roose ütles, et muudatus puudutaks ligi 100 000 inimest. Samas ütles Roose, et see ei pruugi tähendada, et koheselt 100 000 inimest enam telekanaleid ei näe. Paljudel juhtudel on 100 000 inimese hulgas arvestatud olukordi, kus inimesed kasutavad vabalevi suvilates või maakodudes.

Roose sõnul on raske öelda, kui suurt osa see võiks puudutada, kuid need on peamiselt maapiirkondades elavad vanemad inimesed. "Niisugust statistikat või sellist andmebaasi, kus inimesed paneks üles, mis televiisor kellelgi kodus on, seda ju pole olemas," ütles Roose.

Siiski ei tähenda madalakvaliteedilise pildi edastamise lõpetamine, et vanad telerid tuleks vältimatult välja vahetada. Vanemate telerite omanikud peaksid endale hankima digiboksi, mis on võimeline vastu võtma DVB-T2 signaali ja selle telerile edastama. Roose soovitas inimestele pöörduda digibokse müüvate poodide poole oma teleri mudeli ja margi infoga, mis peaks aitama sobiva lahenduse valida. Digibokside hinnad algavad umbes 20 eurost.

Eestis võib tekkida digibokside nappus

Samas tõi Levira juht Tammiste välja, et kui kohe jaanuarist lõpetada SD-pildi paralleeledastamine, ei pruugi inimestel piisavalt aega olla, et endale mõne nädalaga digiboks hankida. Selle peamiseks põhjuseks on, et neid ei pruugi jaguda. "Probleem on selles, et me ei ole selleks valmistunud. Meie lootus oli tegelikult see, et me ikkagi jätkame paralleeledastusega," tunnistas Tammiste.

"Neid digibokse täna müüakse kuskil üks-kaks-kolm, võib-olla viis tükki kuus, mis tähendab seda, et laovarud kindlasti ei ole valmis selleks, et neid ostetakse 50 000 kuni 70 000. Ja seda enam praegusel jõuluhetkel ja praeguses pandeemia olukorras, kus ka kogu logistikaahel on väga aeglane. Et kaubandusvõrk oleks selleks valmis, ma arvan et see võtab vähemalt kolm-neli kuud," rääkis Tammiste. Loomulikult on ka lahendus uus teler osta, kuid see ei ole Tammiste hinnangul enamusele realistlik.

Aga kuidas inimene võiks aru saada, et tal võivad tulevast aastast kanalid ära kaduda? Esiteks, kui inimene maksab kellelegi telekanalite eest, siis kogu muudatus teda ei puuduta. Teiseks, kui ta on teleri ostnud viimase kuue aasta jooksul, siis muudatus teda ei puuduta. Samuti võiks inimene vaadata, kas ta näeb HD-kanaleid. Need on vabalevis eraldi märgistatud HD märkega. Ka sel juhul muudatus teda ei puuduta.

ERR-i juht Erik Roose ütles, et osapooled on kuni viimase ajani üritanud leida viise, kuidas võiks ka SD-formaadis jätkata. "Me oleme kuni viimase ajani püüdnud selgitada, et oleks mõistlik veel väike periood jätkata. Siis oleks ikkagi piisav aeg inimestele, et nad vahetaksid oma digiboksid välja, või koguni uue teleri ostaksid," ütles Roose.

Lukas: valitsuses polnud lisarahale toetust

Senini valitsus selleks aga lisaraha leidnud ei ole. Kultuuriminister Tõnis Lukas (Isamaa) ütles ERR-ile, et lisaraha leidmise punkt on valitsuse päevakorras, kuid otsustamiseni ei ole jõutud. "Siin on eriarvamusi," ütles Lukas. "On valitsuse liikmeid, kes on küsinud, et miks ei ole need kulud juba ERR-i eelarves loomulikul viisil sees."

Lukas lisas, et üldiselt ollakse valitsuses seda meelt, et kõrg- kui ka tavalahutuses pildi paralleeledastust tuleks jätkata, kuid rahastamise allikas ei ole praeguse seisuga selge.

"Praegu on pall Eesti Rahvusringhäälingu ja Levira vahel. Ega siis see, kui valitsus täiendavat raha ei eralda, ei tähenda juriidiliselt, et see asi on otsustatud. Siis on lihtsalt küsimus, kas rahvusringhäälingul selleks raha jätkub või mitte. ERR-i nõukogu arvab, et ei jätku. Nii et jah, sellises kolmnurgas tegelikult see debatt kestab ja saan praegu öelda, et hetkel kokkulepet ei ole," tunnistas Lukas.

ERR-i eelarve käesoleval aastal on 42 miljonit eurot. Erik Roose ütles, et omavahenditest siiski paralleeledastust jätkata ei saa. "Eelarve annab meile ette nõukogu, kes ei ole selles summas ette näinud seda kasutada. Ei saa päris nii vaadata asja, et paneme ühe või teise saate kinni, et lahendada mingit sotsiaalprobleemi."

Levira oma raha eest paralleeledastust ei jätka

Levira, millest 51 protsenti kuulub Eesti riigile ja 49 protsenti Prantsusmaa telekommunikatsioonikontsernile TDF, teenis möödunud aastal 9,6 miljoni euro suuruse käibe juures 130 000 eurot kasumit. Ettevõte oma raha eest paralleeledastust jätkata ei plaani.

"Ma ei näe, et see oleks võimalik vähemusaktsionäri huvide arvelt," ütles Tammiste. Juba on Levira kokku leppinud, et lõpetab praegu ainsa mitte ERR-i telekanali, France24 edastamise tulevast aastast.

Mis juhtub 1. jaanuaril kell 00.00 peale presidendi kõnet? Levira juht ütles, et ei oska veel öelda. Samas märkis Tammiste, et tegelikult oleks tema hinnangul mõistlik SD-kvaliteedis pildi edastamise lõpetamine edasi lükata veel paar aastat. See annaks ka võimaluse inimesi teavitada ja neil sujuvamalt uuele tehnoloogiale üle minna. Tammiste lisas, et ka kultuuriministeerium on Levira hinnangut põhimõtteliselt toetanud.

Kultuuriminister Tõnis Lukas andis lootust, et valitsus võiks siiski lisavahendid vähemalt järgmiseks aastaks leida. "Minu teada oli rahvusringhäälingu nõukogu istung sel teisipäeval, aga ma ei tea, mida nad seal arutasid. Kui ERR-i nõukogu pöördub uuesti valitsuse poole, siis tõenäoliselt tuleb see valitsuse päevakorda uuesti," ütles kultuuriminister.

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: