Kaljulaidi konkurentidel, keda on üheksa, on kuulamised juba toimunud ja presidendi kantseleile teadaolevalt kulus kõigi puhul ära kuulamiseks planeeritud kolm tundi, ütles ERR-ile presidendi avalike suhete nõunik Taavi Linnamäe.

"See on ka arusaadav, sest liikmesriike on ju 37 ning arutelul osalevad kõikide riikide saadikud ja kõigil on võimalus küsida," ütles Linnamäe.

Liikmesriikide otsusel ei ole protsess avalik, see tähendab, et osalevad ainult liikmesriikide saadikud. Mida täpselt küsitakse, pole kandidaadil ette teada.

"Eks see selgub sündmuse käigus, mis saadikuid iga kandidaadi puhul täpselt huvitab, aga küllap saavad läbi käidud kõik olulisemad OECD valdkonnad – Eesti kandidaadi enda prioriteedid, kogemus, arusaamine organisatsiooni rollist maailmas ja toimimisest," lausus Linnamäe.

Enne kuulamist on kandidaadid esitanud visioonipaberi. Traditsioonilises mõttes kampaaniat pole Eesti pärast Kaljulaidi kandidatuuri ülesseadmist teinud, kandideerimine on jutuks tulnud Kaljulaidi enda kohtumistel riigijuhtidega ja saadikutega OECD juures, oma osa on andnud ka Eesti diplomaadid oma igapäevases töös. Konkreetselt Kaljulaidi tutvustamisega on kulunud paarkümmend tuhat eurot, ütles Linnamäe. "Selle eest on tehtud materjale, mis on tavapraktika ka teiste kandidaatide puhul – trükised, video, riigipea on teinud ka oma seisukohtade tutvustamise ürituse veebis," lausus ta.

Kandidaatide seast valitakse üks välja märtsi alguseks. "Kuna kandidaate on palju ja OECD toimeloogika on enamasti konsensuspõhine, siis hakkab pihta sõelumine, mille eesmärk on märtsi alguseks jõuda selle ühe kandidaadini, kelle osas kõige suurema tõenäosusega on võimalik konsensusliku otsuseni jõuda. Sel ajal käib riikide poolt läbirääkimine, kandidaatide reastamine, selle tunnetuse otsimine, kes on see kandidaat, kelle peale on võimalik kõigil liikmesriikidel lõpuks kokku leppida," selgitas Linnamäe.

Kaljulaidi kandidatuuri dokumendid andis 1. oktoobril üle Eesti suursaadik OECD juures Clyde Kull. 5. oktoobril peetud tutvustuskõnes olid Kaljulaidil fookuses maailma digitaliseeriumine ja ajaga kaasas käiv maksusüsteem, samuti areng keskkonnasäästlikkuse poole.

Kaljulaidi konkurendid OECD uue juhi kohale on USA presidendi Donald Trumpi nõunik Christopher Liddell, Austraalia endine rahandusminister Mathias Cormann, Euroopa Komisjoni endised volinikud, rootslanna Cecilia Malmström ja kreeklanna Anna Diamantopoulou, Tšehhi endine tööstusminister Vladimir Dlouhy, Šveitsi endine keskpankur Philipp Hildebrand, OECD asejuht Vestergaard Knudsen Taanist, Poola keskkonnaminister Michal Kurtyka ja Kanada eksrahandusminister William Morneau.

OECD praeguse peasekretäri Angel Gurria kolmas viieaastane ametiaeg lõppeb 2021. aasta mais. Mehhiko endine diplomaat ja majandusteadlane on sellel kohal töötanud alates 2006. aastast.

OECD on 1961. aastal asutatud demokraatlike, turumajandusega riikide valitsustevaheline organisatsioon, mille eesmärgiks on info ja eksperthinnangute vahetamise kaudu aidata kaasa maailmamajanduse ning liikmes- ja mitteliikmesriikide majanduse arengule ning maailmakaubanduse laienemisele. Organisatsiooni kuulub praegu 37 riiki ning nende majanduste kogusumma moodustas 2017. aastal nominaalselt 62 protsenti kogu maailma sisemajanduse koguproduktist.