Vedleri hinnangul oleks piirangud võinud kehtestada juba varem.

"Kohati tundub, et tegemist on olukorraga, kus maja võib põlema minna ja ootadakse ära, mil tulekahju puhkeb ja siis minnakse poodi, et neid vahendeid osta, millega seda kustutada," sõnas ta ja lisas, et meetmed peaks pigem olema ennetavad.

Korv ütles, et kuigi praegu juriidiliselt eriolukorda välja kuulutatud ei ole, siis de facto on see olemas. Samas elavad inimesed vaktsiiniootuses ning nende suhtumine viirusesse on ka seetõttu muutunud, lisas Korv.

Vedler ütles, et tuleb arvestada tõsiasjadega, et vaktsiin ei saabu Eestisse korraga, immuunsuse tagamiseks tuleb teha kaks süsti ning kõigepealt saavad vaktsiini eesliinitöötajad ja riskirühmad. Ta lisas, et veerand rahvastikust ei kavatse end isegi süstida ning vaktsiin ei anna ka 100-protsendilist kaitset.

"Kui läheb oodatust paremini, siis saame võibolla mingeid piiranguid maha võtta või vabamalt elada juba suvekandis," arvas Aaspõllu.

Vedler lisas, et jaanuaris võib aga tulla suur nakatumise nõus, sest jõulude, nääride ja aastavahetuse ajal saavad inimesed omavahel ikkagi kokku.

"Asutused võivad pidustused ära jätta /---/, aga perekondlikud ja sõpruskondlikud kogunemised ikka kipuvad toimuma," sõnas Korv.

Aaspõllu ütles, et maskid üksi viiruse levikut ei peata, vaid kõige olulisem on siiski kontakte vältida.

Samas on paljud lapsevanemad mures, et nad peavad koolist koju jäänud laste tõttu ka ise tööle minemata jätma, tõi Aaspõllu välja, kuid ka see aitab tema sõnul kontakte vähendada.

Vedler ütles, et koolipiirangutest teavitamise kommunikatsioon valitsuse poolt oli nõrk. "Valitsuse kommunikatsioon ei tööta /---/ , ministrid ei kaasa otsustesse kommunikatsioonibüroo töötajaid," lisas ta.

Korv nõustus sellega ja lisas, et valitsusel oleks vaja ühtset kommunikatsiooni, mitte seda, et kõik ministrid eraldi sõna võtaks.

Samas on Vedleri sõnul jäänud tähelepanuta aga õpilased, keda uued piirangud kõige rohkem mõjutavad.

"Mis siis selle pisikese inimese peas käib, see on täiesti arusaamatu, mis toimub. Teda loobitakse edasi-tagasi," sõnas Vedler sõnumite ebaselguse kohta.

Aaspõllu ütles, et oluline on ka jälgida, millised õpilased jaanuarist tagasi kooli saavad, sest sinna ei pruugi saada kõik alates esimesest klassist viimaseni.

Muu hulgas tuli saates juttu ka Eesti 200 reitingute paranemisest ning abielureferendumist.