Eestis on vaja 1000 täiskohaga tugispetsialisti
Igas neljandas Eesti põhikoolis ja igas kolmandas lasteaias ei saa lapsed kõiki hariduse tugiteenuseid, mida seadus neile ette näeb, selgus Riigikontrolli auditist. Kuidas tagada eripedagoogide, logopeedide või psühholoogide abi kõikidele lastele, arutati Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungil.
Lapsi, kes peavad toime tulema vajalikust väiksema abiga või jäävad üldse abita, on Eestis kokku üle 8400, leidis riigikontroll. Põhjuseks on tugispetsialistide puudus, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Jürgen Ligi (RE) ütles, et probleem on ise tekitatud. "Me oleme ise selle probleemi ju endale kaasava hariduse rakendamisega 10 aastat tagasi tekitanud. Et õpilased võimalikult maksimaalselt õpivad tavakoolides ja sellises olukorras kasvab järsult vajadus osa õpilasi järele aidata," rääkis Ligi.
Koolide ja lasteaedade juhtide hinnangul on Eestis puudu 1000 täiskohaga tugispetsialisti. Et nii palju neid lähiaastatel juurde koolitada pole võimalik, tuleb olemasolev süsteem tõhusamaks muuta, leiab Jürgen Ligi. Sama meelt on riigikontrolli auditiosakonna peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen, pakkudes valdkondi, kus seda teha.
"Üks on siis spetsialistide koondamine kohalike omavalitsuste tasemel kompetentsikeskustesse, et väiksemates koolides ja lasteaedades, kus spetsialistil ei ole võimalik erialast tööd teha, et nad saaksid siis aidata sama piirkonna teisi lasteaedasid ja koole," ütles Metsalu-Nurminen.
Haridus- ja teadusminister Jaak Aabi (KE) sõnul on 12 omavalitsust sellised tugikeskused juba teinud. "Tugiteenuste keskused ehk seesama spetsialist saab käia ju mitmes koolis, mitmes lasteaias nädala jooksul ja maksimaalselt ennast rakendada," sõnas Aab.
Audit näitas, et lapse abivajaduse hindamine ja teenuse osutamine ei toimu koordineeritult ja seda tuleks muuta.
Ines Metsalu-Nurminen selgitas, et täna ühe lapse juhtumiga võivad tegeleda kohalik omavalitsus, kool või lasteaed, sotsiaalkindlustusamet või ka arstid. "Me soovitaksime liikuda rohkem ühe juhtumi korraldaja süsteemi poole, kus siis lapse hindamine võimalusel toimuks ühekordselt. Ja see informatsioon oleks kättesaadav ka teistele tugispetsialistidele teistes valdkondades," sõnas Metsalu-Nurminen.
Jaak Aab ütles, et lapse abivajaduse hindamiseks tuleb lahendada isikuandmete kaitse ja info kogumise küsimus.
"Kõige pealt me peame need andmed saama, nagu auditki näitas, et meil ei ole laste kohta täielikke andmeid seal infosüsteemis sees, et millist tuge see laps vajab, millised teenused on,"lisas Aab.
Aabi sõnul on andmete süsteemi kandmine jäänud kooli-, lasteaia või omavalitsuse töötajate taha.
Toimetaja: Aleksander Krjukov