Riigikontrolli ülevaatest selgub, et kuigi raudtee arengustrateegiad seavad eesmärgiks nii reisijate- kui kaubaveo suunamise maanteelt raudteele, siis reaalselt langetatud otsused arendavad eelisjärgus hoopis maanteetransporti.

"Sa pead maksma teekasutustasu palju vähem kui raudteel kasutustasu, mis on tegelikult poole suurem viimastel aastatel. Ja teine asi, mis puudutab reisijatevedu, on see, et kui maakondlikel bussiliinidel kehtestati tasuta ühistransport, siis rongis tuleb reisijatel endiselt pilet osta," selgitas riigikontrolli auditijuht Kaire Kuldpere "Aktuaalsele kaamerale".

Riik ja raudtee-ettevõtjad plaanivad 2030. aastani investeerida raudteesse üle 2,6 miljardi euro, mis sisaldab ka Rail Balticu rajamist. Riigikontrolli hinnangul ei saa see senist raudtee rahastamise praktikat arvestades olla realistlik.

"Olukorras, kus kaubavedu raudteel on vähenenud ning reisijateveo osakaal raudteel on kasvutrendiga, tuleks otsustada, kuidas raudteesektorit optimaalselt ülal pidada, arendada ning rahastada," ütles riigikontrolör Janar Holm.  

Käesoleva aasta riigieelarve kohaselt eraldatakse aastatel 2020–2023 eelarvest avaliku raudtee arendamiseks kokku umbes 41,5 miljonit eurot ning Rail Balticule kokku 344 miljonit eurot. 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskirja kohaselt on aastateks 2021−2024 olemasolevale raudteele antavat rahasummat vähendatud. Viimasel kümnel aastal on riik raudteesektori ettevõtjatele eraldanud 522,8 miljonit eurot.

Avaliku raudtee ülalpidamine sõltub Eestis nagu teistes Euroopa Liidu riikides järjest enam riigi toetusest ning sektor vajab täiendavalt suuri investeeringuid taristu kvaliteedi säilitamiseks.

Riigikontroll märgib, et viimasel aastal eesmärkide hulka lisandunud kogu Eesti raudtee elektrifitseerimise projektiga alustati peale seda, kui selgus, etelektrifitseerimiseks on võimalik saada välisraha ja see on üks meetmetest, mis võimaldab vähendada transpordisektorist tulenevat kasvuhoonegaaside heidet.

Raudteesektori eri osapooled on aga heitnud ette projektiga kiirustamist, tasuvusuuringute puudumist ja alternatiivide kaalumata jätmist.

Ministeerium: riik töötab kiiruste tõstmise nimel

Majandusministeeriumi transpordi arengu ja investeeringute osakonna juhataja Indrek Gailani sõnul ei saa kindlalt väita, et 160-kilomeetrise tunnikiiruse saavutamine võtab aega üle 10 aasta ning kiiruste tõstmine on suurem eesmärk, mille nimel riik töötab.

"Raudteed arendame järk-järgult ning esmajärjekorras tõstame kiiruseid 135 kilomeetrini tunnis Kõik investeeringud elektrifitseerimisse, kurvide õgvendamisse ja liiklusjuhtimissüsteemi tehakse eeldustega, et meil oleks võimalik tulevikus sõita 160 km/h. Me ei pea tulevikus kiiruste suurendamiseks hakkama praegu tehtavaid investeeringuid ümber tegema hakkama," märkis ta.

Eesti Raudtee kommertsjuht Arthur Raichmann ütles "Aktuaalsele kaamerale", et raudteede ümberehitused kiiruste tõstmiseks on väga kallid, samas ajaline võit sõitjale pole nii suur.

"Ühelt poolt paar minutit aega ja teiselt poolt miljonid eurod, mis selleks on vaja investeerida. /.../ Ühel hetkel, ma usun, me sinna jõuame, aga kui kiiresti seda investeeritakse, see on päeva lõpuks nii poliitiline kui ka üldise arengustrateegia küsimus," rääkis ta.

Gailani sõnul ei saa raudtee oma hõreda võrgustiku tõttu olla teetranspordile alati alternatiiv, mistõttu tuleb neid arendada koos.

"Nõustume riigikontrolli hinnanguga, et ohututesse maanteedesse ning ka kruusateede tolmuvabaks ehitamisse pöörab riik praegu palju tähelepanu ja see peabki nii olema. Tiheda teedevõrgustiku tõttu on teede kasutajaid ja kasusaajaid lihtsalt kordades rohkem," lisas ta.

Raudtee on tema sõnul juba praegu suurima keskmise kiirusega transpordivahend, mistõttu plaanitakse raudtee ehitamist Haapsalu-Rohuküla suunal ning Rail Balticu ehitamist ja kiiruste tõstmist.