Mõne aasta pärast võib saada rongiga pooleteise tunniga Tallinnast Tartusse

Foto: Olev Kenk/ERR

Eesti Raudtee juhi Kaido Zimmermanni sõnul võib praeguste plaanide järgi saada mõne aasta pärast elektrirongiga pooleteise tunniga Tallinnast Tartusse.

Zimmermann kinnitas Vikerraadio saates "Reporteritund", et ettevõte plaanib raudtee elektrifitseerimisega koos ka kurvilisemate lõikude õgvendamist. See võimaldaks suurendada rongide liikumiskiirust 160 kilomeetrini tunnis.

"Täna meil selline plaan on. Täna me tegeleme nende kavade kokkuviimisega. Kuna meil on mitu paralleelset projekti - peale õgvendamise ka signalisatsioonivahetus kõikides nendes jaamades, liiklusjuhtimise süsteemi vahetus ja ka elektrifitseerimine -, siis need kõik tuleb niimoodi kokku panna, et see tõesti võimalik oleks," ütles Zimmermann.

Ta selgitas, et raudteed tuleb õgvendada enam kui 20 lõigul ja suurem osa neist on lihtsasti tehtavad. Üks keerulisemaid lõike on aga näiteks Kaarepere ja Tabivere vahel, kus tuleb teha kaheksa kilomeetrit uut raudteed. Selle lõiguga tuleb Zimmermanni sõnul arvestada, et see ei jõua seatud eesmärgiks valmis.

"Tänane plaan igal juhul on, et 2024. aasta lõpuks on tehtud, mõningad lõigud ka varem, et saaks ka uusi ronge katsetada enne, kui nad liini peale reisijaid vedama lähevad," sõnas Zimmermann.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordi arengu ja investeeringute osakonna juhataja Indrek Gailan sõnas samuti, et Tallinn-Tartu liinil peaks 2024. aasta lõpuks taristu füüsiline pool võimaldama rongidel 160 km/h sõita.

Ta lisas, et lisaks on vaja uuendada liiklusjuhtimissüsteeme. "Me arendame praegu taristut kõikide eeldustega selliselt, et hiljem liiklusjuhtimissüsteemi uuendamise järgselt oleks 160 km/h võimalik."

Zimmermann ütles, et Eesti Raudteel on juba sõlmitud leping Siemensiga, kes peaks liiklusjuhtimissüsteemi uuendama.

Ta lisas, et kõik raudtee ülesõidud tuleb samuti viia selleni, et need võimaldaks rongidel 160 km/h sõita. "Nendega täna juba tegeleme, et need saaksid ka valmis."

Rongide sõidukiiruse tõus tähendab muudatusi ka osade ooteplatvormide juures.

"Neid asju peame analüüsima, kus nad sõidavad platvormidest suure kiirusega mööda, ja analüüsima, kas peame platvorme mõnes kohas laiemaks ehitama või piisab sellest, mis praegu on. Või piirame inimeste juurdepääsu platvormile näiteks aiaga sellel ajal, kui rong sealt möödub. Lahendusi on maailmas mitmeid," selgitas Zimmermann.

Raudtee valmimise tähtaeg võib venida võõrandamisega tekkivate vaidluste tõttu. Zimmermann rääkis, et enamjaolt õgvendamine maa-ala mõttes suuri probleeme ei tekita ning mõnel pool jäetakse õgvendamine ära, sest seal on raudtee näiteks majale liiga lähedal. Kaarepere ja Tabivere vahele jääv lõik aga eeldab umbes 40 inimese käest raudteetrassi alla jääva maa ostmist.

"Seal võib tekkida probleeme, et keegi ei taha müüa. Täna me veel neid asju ei tea, aga nende asjadega tegeleme. Me oleme eeltöid alustanud, oleme küsinud projekteerimistingimusi, et saaksime hakata projekteerima juba ja liigume jõudsalt sellega edasi praegu," ütles Zimmermann.

Gailani sõnul rahastatakse projekti Euroopa Liidu rahadega. "Oleme kõik rahastuskavad paika loksutanud ja nüüd ka eelhinnanguga lasknud valitsusest läbi. Nüüd on aeg minna komisjoni juurde neid kinnitama ja pärast seda põhimõtteliselt on meil see plaan koos kurvide õgvendamise ja elektrifitseerimisega paigas koos rahastusega," selgitas ta.

Gailani sõnul on plaanis tõsta sõidukiirus 160 km/h ka Tallinna-Narva liinil, et tekitada tulevikus ühendus Peterburiga.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: