Koroonapiirangud kahandavad annetuste kogumise võimalusi

Jõulude-eelsel ajal tehakse tavaliselt rohkem annetusi kui terve aasta jooksul. Veerand annetustest tuleb ettevõtetelt, ülejäänu jaguneb võrdselt eraisikute ja anonüümsete või välismaiste annetajate vahel. Heategevusfondidel on selja taga keeruline aasta, sest abivajajate arv on tõusnud ning kampaaniaid korraldades tuleb arvestada uute nõudmistega.

Toidupanga Tallinna ladu on praegu peaaegu laeni kaste täis. Neid, kes toiduabi vajavad, tuleb järjest juurde. Iga nädal saab toidupangalt abi 11 600 inimest,

Ka abiandjaid on juurde tulnud. Puidufirma Valga Puu aitab tänavu Toidupanga vahendusel omakandi inimesi Valgast, Põlvast ja Võrust kokku 60 000 euroga. Ettevõtte tegevjuht Andres Olesk ütleb, et kuigi ka ettevõtete jaoks on keeruline aeg, siis puidufirmad ei saanud nii kõvasti kannatada kui turism, teenindus ja majutus. Otsustati ka, et toit abivajajatele tellitakse üksnes Lõuna-Eesti tootjatelt, et aidata neidki.

"Ma arvan, et see ongi selle projekti juures kõige olulisem, et lisaks Valga Puu panusele panustasid sinna need kohalikud toidutootjad väga kõvasti. Kõigepealt üliheade hindade osas, ja näiteks Nopri pani sinna pakkidesse veel omalt poolt kingitused juurde jne. Ma arvan, et see võimendas seda projekti korralikult," ütleb Valga Puu juht Andres Olesk.

Kevadine koroonaaeg koos eriolukorraga tuli Toidupangale šokina. Puudu oli maskidest, desovahendist. Selleks, et maandada nakatumise riske, tuli muuta nii annetuste kogumise kui ka pakkide jagamise süsteemi nii, et inimesed võimalikult vähe teistega kokku puutuksid. Kui veel aasta tagasi toimus jõulueelne toidukogumise kampaania 60 kaupluses üle Eesti, siis nüüd koroona tõttu nii suurt kampaaniat teha ei saa.

"Me tegime nädal tagasi toidu kogumise kampaania, aga me saime 10 000 kilo vähem kui aasta tagasi. Sellepärast, et lihtsalt ei olnud võimalik teha seda nii suurelt kui aasta tagasi. Nojah, see on see tulemus, et toitu oli vähem," tõdeb Toidupanga tegevjuht Piet Boerefijn.

Toitu tuuakse Toidupangale sadamas seisvatelt kruiisilevadelt, külmutatud suppi toovad restoranid. On annetajaid, kes annavad toidu ostmiseks raha ja soovivad jääda anonüümseks.

"Kui sinu sissetulek on toimetulekutoetus, näiteks 150 eurot kuus, või sul on miinimumpalk, siis elu Eestis on väga raske. Sellepärast, et elu Eestis on kallis, eriti talvel ja eriti tervislik toit," ütleb Boerefijn.

Annetustalgute eestvedajad tõdevad lõppevat aastat kokku võttes, et annetuste kogumise kampaaniaid algatati kevadel kiiresti ning annetajad polnud kitsid. Märtsis algas kampaania "Aitame Saaremaad!" selleks, et koguda haiglale kaitsevahendeid ja ravimeid. Maikuuks oli haiglale kogutud 365 000 eurot. Ettevõtjad toetasid kaitsemaskide ka teisi haiglaid ja hooldekodusid.

Siis, kui koolid kevadel kaugõppele läksid, koguti vähekindlustatud ja lasterikastele peredele 1200 arvutit.

Traditsioonilistel heategevusüritustel tuli muuta formaati. Vähihaigete laste vanemate liidu korraldatav Pardiralli toimus seekord telesaatena, kus koguti üle üle 400 000 euro ehk kaks korda rohkem raha kui tavaliselt.

Ka vähiravifond "Kingitud elu" pidi muutma oma kampaaniaid, sest vabatahtlikel polnud enam võimalik üritustele raha koguma minna.

"Jah, hetkel on olukord selline, kus kõiki neid suuri üritusi järjest tühistatakse ja meil on kogumiskalendris järel vaid kaubanduskekused, kus meie vabatahtlikud maksimaalselt kuni aasta lõpuni panustavad," ütleb fondi tegevjuht Katrin Kuusemäe.

Märtsis vähenesid "Kingitud elule" tehtavad annetused 30 protsenti. Aasta jooksul on vähiravifondilt saanud abi 150 inimest. Katrin Kuusemäe sõnul on fond suutnud küll rahastada kõigi vajaliku ravi, kuid on 300 000 euroga miinuses. Ehk siis aastate jooksul kogutud reservid on nüüd kulutatud. Seetõttu kogutakse seekordses ETV Jõulutunneli saates raha just "Kingitud elule".

"Me loodame, et olukord nii riigis kui ka inimeste elus paraneb ja inimesed leiavad endas siiski selle jõu ka edasi toetada heategevusfonde, mitte ainult meid, vaid ka teisi, kes seda abi vajavad," ütleb Kuusemäe.

Annetajate hulk kasvab

Inimeste arv, kes aasta-aastalt on teinud vähemalt ühe annetuse, kasvab. Kaks aastat tagasi oli selliseid inimesi 27 protsenti kogu Eesti rahvastikust.
Möödunud aastal annetasid Eesti inimesed 1450 organisatsioonile kokku 47 miljonit eurot. Sada populaarsemat heategevusühingut kogub umbes kaks kolmandikku kõigist annetustest.

Kõige rohkem annetati Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondile - kokku 3,3 miljonit eurot. Sellele järgnes vähiravifond "Kingitud elu" 2,65 miljoni euroga ning SOS Lasteküla 2,1 miljoni euroga.

Ülejäänud annetused jäid juba alla miljoni euro piiri. Tähelepanuväärne on, et kümne enim annetusi pälvinu seas on koguni viis usuorganisatsiooni.

Et hoogustada veelgi teadlikku annetamist, kutsus vabaühenduste liit koostöös presidendi kantselei ja maakondlike arenduskeskuste võrgustikuga möödunud aastal ellu annetamistalgud - see on üks kindel päev aastas, mil teha teadlikult annetus.

Tänavu toimusid annetamistalgud 1. detsembril ja selle käigus annetasid Eesti inimesed 182 000 eurot. Kõige rohkem annetati Toidupangale (21 800 eurot), vastloodud liberaalset maailmavaadet propageerivale sihtasutusele SALK (14 000) ja hukkunud või vigastatud kaitseväelaste lapsi toetavale ühignule Carolin Illenzeeri Fond (12 000).

Möödunud aastal, kui annetamistalgud toimusid esimest korda, koguti heategevuseks 128 000 eurot. Tookord toetasid inimesed enim seksuaaltervise liitu (5000), Eesti LGBT ühingut (3600) ja Saaremaa lemmikloomade turvakodu (3200).

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: