Meritsa sõnul on suurema nakkavuse puhul tegu pigem hüpoteesiga, sest süstemaatiline analüüs on väga poolik. "Ma olen näinud ühtainsat teaduslikku tööd, mis on pärit eilsest-üleilsest päevast," märkis ta.

Meritsa sõnul on mutatsioonide teke asjade loomulik kulg, ning kuigi mutatsioon raskendab viirusega toimetulekut, ei ole see siiski takistuseks. Samuti ei aita tema hinnangul täiendavad piirangud, sest kui koroonaviirus on üle elanud ka kõige karmimad piirangud ja üle maailma levinud, siis juhtub nii ka uute piirangutega.

Meritsa sõnul ei saa praegu öelda ka vastupidist, et uus tüvi oleks kergemini põetav. "Seda lootust pole kunagi olnud, et viirus muutub aja jooksul inimesele ohutumaks. Viirusel ei ole vaja mingit vajadust selle jaoks, väljaarvatud kui see kombineeruks mõne viirusele soodsa faktoriga, näiteks kiirem levik või võime kõrvale pääseda ravimite mõjust" rääkis Merits.

Eestis pole Meritsa sõnul uut tüve seni tuvastatud, kuid viiruse genotüpiseerimisega tuleb tema hinnangul kindlasti jätkata, et vältida tulevikus ebameeldivaid üllatusi, mida viirus muteerudes võib pakkuda.

Viiruse muteerumine ja uute tüvede teke ei tähenda samas seda, et pidevalt peaks ka uusi vaktsiine looma. "Viirus muutub alati, muud varianti ei ole, viirus ei taha mingil juhul paigal püsida. Kas viirus võib muutuda nii või tal on vajadus muutuda nii, et vaktsiinid teda enam ei takista – vajadus ilmselt on, aga kas suudab, seda me alles näeme. Tõenäosus, et praegused variandid suudavad seda teha, on väga-väga väike," lausus Merits, kelle sõnul on koroonaviirus gripiviirustest geneetiliselt oluliselt stabiilsem.

Merits märkis, et uute viirusetüvede tekke ohtu saab kõige lihtsamini maandada viiruse leviku piiramisega. "Mida rohkem antakse viirusele võimalust paljuneda, seda rohkem saab ta ka võimaluse mingi uue ebameeldivusega välja tulla," ütles ta.