Stockmanni kaubamaja avati Tallinnas 1993. aastal, Liivalaia 53 hoonesse kolis kaubamaja selle valmimisel 1996. aastal. Viimaste aastate jaekaubanduse trendid pole Stockmanni ärimudelit soosinud ning kui 2020. aastaks ootas ettevõte aasta-aastalt langenud käibe kasvu, siis keset uut majanduskriisi pidi ettevõte alla vanduma ja taotles kevadel saneerimist.

Saneerimiskava kohaselt kasutatakse hoonete müügist saadud tulu võlgade tasumiseks. Restruktureerimisprogrammi kohaselt müüb kaubamaja oma hooned, kuid jätkab nende rentimist ka edaspidi. 

Kolme kaubamaja peale on Stockmannil 87 000 ruutmeetrit pinda, sellest 58 protsenti moodustab Helsingi Stockmann, mis on suurim pood Põhjamaades.

Ärikinnisvara eksperdid ei julge Stockmanni Tallinna hoone umbkaudset hinda avalikult välja pakkuda - peamiselt sõltub see börsifirmaga kokku lepitud müügitingimustest ja sellest kui pika üürilepingu kaubamaja pinna ostjaga sõlmida plaanib. Samuti pole teada, kas kolmes pealinnas asuvad pinnad müüakse komplektina või leitakse kõigile eraldi ostjad. Umbkaudse hinna avalikult välja käimine võib mõjutada ka läbirääkimiste protsessi.

Ka Stockmann Grupi tegevjuht Jari Latvanen keeldus müügist teatamisel ärisaladusele viidates kommenteerimast, kui palju grupp loodab hoonete müügist raha saada või kas hoonetel on ostuhuvilisi. 

Detailplaneering võimaldab kaubamaja laiendada

Stockmanni kaubamaja hoonega müüakse ka samal krundil asuv aastaid jõude seisev Liivalaia 51 büroohoone. 2016. aastal kinnitatud detailplaneering võimaldab kaubamaja külge kuuluva büroohoone lammutada. 

Planeering võimaldab ka ehitada Stockmanni parkimismajale ühe lisakorruse, mille katusele on ettenähtud kokku 74 lisakohaga avaparkla, kabamajale võib aga rajada kuni viie maapealse korrusega juurdeehituse.

Uut kõrghoonet praegu kehtiv detailplaneering krundile rajada ei luba. Ei ole aga välistatud, et hoone uuel omanikul pole teisi plaane, misjuhul saab taotleda uue planeeringu algatamist.

Tallinna kõrghoonete teemaplaneering kõrghoone rajamise perspektiivi siiski täielikult ei välista.

Krundile on seatud piirangud, mille kohaselt tuleb säilitada hoone teise korruseni ulatuv endise Johansoni paberivabriku korsten ning ka kahekorruseline endine paberivabriku hoone ja selle kõrval olev paekivist väravehitis. Nende detailidega peab arvestama ka kinnistu uus omanik.

Kaubamaja hoone müük sõltub paljuski Stockmanni edasistest plaanidest

Kinnisvaraekspertide sõnul on Stockmanni hoone müügiplaanist räägitud juba aastaid. Hoone ostu puhul tuleb aga arvestada mitmete riskidega nagu kinnisvarainvesteeringu sõltuvus kaubamaja edasistest plaanidest ja käekäigust.

Oletatavat hinda pole konsultatsioonifirmad valmis välja ütlema. Küll aga märgitakse, et see sõltub müügitingimustest ja näiteks sellest, kui pika üürilepingu Stockmann kaubamaja hoone uue omanikuga sõlmida plaanib.

Lisaks Stockmanni kaubamajale tegutsevad hoones väiksematel pindadel ka teised üürilised ehk mitmed kohvikud ja restoranid ning mõned kauplused.

Tallinna, Helsingi ja Riia kaubamaja hoonete üheskoos müümine oleks kaubamajale mugavam, ostja leidmise teeb see aga keerukamaks. Ärikinnisvara investeeringud jagunevad tavaliselt kas Põhjamaade või Baltikumi peale, nii et tavapärasest raskem on leida investorit, kes sooviks osta nii Helsingi kesklinna hoonet kui Tallinna ja Riia kaubamajasid.

ERR-iga vestelnud konsultatsioonifirmade hinnangul on hoonetel ilmselt mitmeid huvilisi. 1Partner kommertskinnisvara juhi Kirill Viguli sõnul tähendab aga plaanist börsile teatamine tavapäraselt seda, et tegelikult on potentsiaalne ostja juba leitud ning temaga ollakse läbirääkimiste protsessis. 

Delfi Ärilehele antud intervjuus märgib näiteks mõned aastad tagasi Stockmanni Tallinna krundiga külgneva Luminori hoone ostnud Neinar Seli, et temagi on näidanud üles huvi hoone ostmise vastu.

Kõige tõenäolisemaks ostjaks võib pidada suuri kinnisvarafonde, Viguli sõnul ei saa välistada ka kodumaiste investorite jõudmist hoone kosilaste hulka.