Lutsarile teeb muret viiruse levik Tallinna haiglates

Koroonaviiruse levik Ida-Virumaal on stabiliseerunud, kuid Tallinnas ja Harjumaal ning eriti siinsetes haiglates kasvab endiselt, ütles valitsuse teadusnõukoja juht Irja Lutsar, kelle sõnul võiks uuel aastal lubada kooli tagasi nende piirkondade lapsed, kus viirus on vähe levinud ning ka alg- ja lõpuklasside õpilased.
"Kui Tartu Ülikooli Kliinikumis ja ka Ida-Viru haiglates on koroonaviiruse tõttu hospitaliseeritud inimeste arvud viimase nädala jooksul olnud stabiilsed, siis Tallinna haiglates oli näha hospitaliseeritute arvu tõusu," rääkis Lutsar.
Tema sõnul Tallinnas, kus kogukonnas on viirust palju, nakatub ka haiglate personal, mis omakorda paneb teised töötajad isolatsiooni ja osakonnad kinni ning kui viirus juba on haiglas, siis nakatuvad ka seal olevad haiged. "Nii et niisugune suletud ring on tekkinud ennekõike Tallinna haiglatesse," tõdes ta.
Küsimusele, kas Tallinnas peaks rakendama samasuguseid karme piirangumeetmeid nagu Ida-Virumaal, vastas Lutsar, et ei oska seda praegu öelda. "Siin on arutamise küsimus, ma ei oska praegu kommenteerida." Ta ei öelnud ka, mis võiks olla teadusnõukoja soovitus valitsusele. "Teadusnõukoda täna arutab situatsiooni valitsusega sellel teemal, vaatame, kuidas olukord kujuneb," märkis ta.
Koolides võiks rakendada piirkondlikke erisusi
Koolides kontaktõppe taastamise kohta ütles Lutsar, et teadusnõukoda arutas küsimust. "Arutasime, et ilmselt koolidel tuleb ikkagi piirkondlik lähenemine kõne alla. On ju terve rida piirkondi, kus on üks nakatunu või pole sedagi. Nii et sellest lähtuvalt on kindlasti võimalik osades piirkondades koolitööd kontaktõppena alustada," rääkis viroloogiaprofessor.
Tema sõnul peab teadusnõukoda oluliseks ka seda, et algklassilapsed saaks kooli ja lasteaiad jääks tööle, sest vastasel korral tõmbab see ka meditsiinisüsteemist tööjõudu ära.
Samuti oleks oluline, et koolis saaksid käia ka üheksandate klasside lapsed ja gümnaasiumilõpetajad, rõhutas Lutsar ning lisas, et haridus- ja teadusministeerium on teinud selle kohta "ilusad plaanid", mille suhtes teadusnõukoda püüdis anda hinnangu, missugustes epitemioloogilistes olukordades missugune plaan võiks käiku minna.
"Aga jah, võib-olla märksõna siin tõesti on piirkondlikkus," kordas ta.
Reaktsioon briti uue viirusetüve suhtes oli üle võimendatud
Lutsar rääkis ka, et Euroopa teadusnõunike esmaspäevasel kohtumisel olid kõik esinejad suhteliselt skeptilised Ühendkuningriigis leitud koroonaviiruse uue, senisest nakkavama variandi avastamisele järgnenud reaktsioonide suhtes.
Nõunikud leidsid Lutsari sõnul, et viiruse leviku tõusu ei põhjustanud Ühendkuningriigis mitte uus viiruse variant, vaid varasemalt leevendatud piirangud: "Seda ütlesid paljud riigid, aga ka meie nägime täpselt sedasama, et niisugune nakatumise tõus on seotud inimkäitumisega ja piirangutest mitte kinni pidamise või piirangute leevendamisega."
Lutsari sõnul võitsid poliitikud uuele viirusevariandile viidates piiranguid karmistades endale lihtsalt aega edasiste otsuste tegemiseks.
Toimetaja: Mait Ots









