Popov kommenteeris veerand tundi pärast vaktsiinisüsti, et halba enesetunnet tekkinud ei ole.

"Nii et ma arvan, et mitte mingit allergilist reaktsiooni ei tohiks küll tekkida," hindas ta oma seisundit.

Vaktsiini toimel hakkab immuunsüsteem - ehk siis keha loomulik kaitsemehhanism - tootma antikehi, mis avaldavad viirusele vastumõju. Haigust ennast vaktsineerimise tulemusel ei kujune, vaid immuunsüsteem õpetatakse haigustekitajat ära tundma ja järgmisel kokkupuutel organismi selle vastu kaitsma.

"Vaktsineerimimisskeem koosneb kahest doosist, teine doos tehakse kolme nädala pärast ja teise doosi järgselt kujuneb inimesel immuunsus. Kõrvaltoimeks on lokaalsed reaktsioonid, see tähendab süstikoha punetus, valulikkus. Vaktsineeritud on tundnud ka väsimust, lihasvalu, liigesvalu ja kuni kümnel protsendil võib oodata ka palaviku tõusu. Need on väga tavalised reaktsioonid, mis me vaktsineerimise järgselt näeme ja need mööduvad kiiresti," kinnitas LTKH nakkuskliiniku vanemarst Helen Mülle.

Esimesena alustatakse haiglate, kiirabide ja perearstikeskuste tervishoiutöötajate vaktsineerimisega, neile järgnevad hooldekodude elanikud ja töötajad.

"See juba moodustab koos tervishoiutöötajatega ca 55 000 inimest ja edasi liigume esmaliini suunas. Nii et ettevõtted, mille tööst ja tegevusest sõltub tervikuna riigi toimepidevus, peavad vaktsiini saama," kommenteeris Popov.

Terviseameti hinnangul jõutakse hoolekandeasutuste ja vanema elanikkonna vaktsineerimiseni veebruaris. Esimese kvartali lõpus või teise alguses peaksid vaktsiinid jõudma juba kõikide soovijateni. Konkreetsem ajakava ja sellest teavitamine on terviseametis väljatöötamisel, põhiraskus jääb perearstide kanda.

 Kui edukaks kujuneb vaktsineerimisprotsess ja kui kiiresti õnnestub see Eestis läbi viia, oleneb ravimite tarnest. Esimese saadetisega saab vaktsiniini vaid 4875 inimest.

"Meil hakkab jõudma umbes 10 000 doosi nädalas praegu. Eile hommikul saabusid esimesed 9750 doosi. Nüüd ootame aasta alguses jaanuaris järgmist sarnase suurusega saadetist ja niimoodi siis nädalase intervalliga kuskil kuni jaanuari lõpu, veebruari alguseni. Siis on oodata juba natuke suuremaid tarneid," kommenteeris terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma.

Eesmärk on vaktsineerida vähemalt pooled Eesti elanikud.

COVID-19 vaktsineerimise eesmärk on kaitsta riskirühmi, kellel on suurem tõenäosus nakatuda või kelle nakatumisel võib haigus kulgeda raskemalt, ennetada ja vähendada COVID-19 põhjustatud haigus- ning surmajuhtumeid, vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele ning kindlustada ühiskonnaelu normaalset toimimist.