Sisserände piirarvuks on tuleval aastal kinnitatud 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast ehk 1315 inimest. Tähtajalise elamisloa soovijate hulk on aga nii tänavu kui aasta varem olnud sisserände piirarvust oluliselt suurem.

PPA tegi siseministeeriumile ettepaneku kaaluda sisserände piirarvu jaotamiseks aluste kehtestamist senisest suuremas mahus, et piirarvu täitmisel arvestatakse esmajärjekorras neid, keda riik esmalt ootab ja vajab.

"Tegime väljavõtte isikutest, kes said sisserände piirarvu alusel elamisloa 2019. ja 2020. aastal ning tuvastasime, et kokku 433 isikul on tänaseks elamisluba juba kehtetuks tunnistatud. Peamiselt on kehtetuks tunnistamise põhjuseks asjaolu, et töösuhe lõppeb enne tähtaega. Seega märkimisväärne osa käesoleva ja eelmise aasta sisserände piirarvust on jagunenud isikute vahel, kes tegelikult Eestisse elama ei jää," märkis PPA pöördumises ministeeriumi poole.

Piirarv on juba praegu jaotatud osadeks: 25 elamisluba on ette nähtud etendusasutuste tähtahalistele töötajatele, 24 sportlastele, treeneritele või teistele sporditöötajatele ja viis elamisluba välislepingu alusel töötajatele.

See jätab 1261 elamisluba, mida muudel alustel ei reguleerita.

Siseministeerium märkis vastuses PPA-le, et töösuhte ennetähtaegne lõpetamine toimub kas poolte kokkuleppel või töölepingu ülesütlemisel, mistõttu on piirarvu jaotamisel raske ette kujutada, kelle puhul võib olla töölepingu enneaegse lõpetamise risk.

"Et sellist olukorda vältida, tuleks sätestada minimaalse töösuhte ja töölepingu kestus," märkis ministeerium.

Välismaalaste seadusega on kehtestatud tööandjale küll erinevad nõuded, kuid puudub piirang minimaalsele töölepingu kestusele. Piirang pole aga vajalik, kuna tööandjad võivad lühema töösuhte korral taotleda lühiajalise töötamise registreerimist.