Rene Kundla: vandenõuteooriaid on kerge ümber lükata
Tänu koroonaajale saime aasta viimasel pühapäeval näitliku õppetunni sellest, kuidas sünnivad vandenõuteooriad ja kui lihtne on neid ümber lükata, kirjutab Rene Kundla.
27. detsembril tehti Kohtla-Järvel Eesti esimene koroonavastane vaktsineerimine. Kuna meediale avatud üritus viidi läbi arstikabinetis, mis polnud ehitatud kümmekonna kaameramehe mahutamiseks, siis ajakirjanike palvel tehti enne ametlikku süstimist läbimäng. Selle käigus leitigi parim võimalik lahendus, sest kitsastes oludes on ka pool meetrit lisaruumi hindamatu väärtusega.
Läbimängu käigus esimesele vaktsineeritavale reaalselt süsti ei tehtud, kuid ka seda protsessi fotograafid jäädvustasid. Nii hakkaski sotsiaalmeedias ringlema kollaaž, millele kokku olid pandud fotod nii reaalsest süstimisest kui ka ajakirjanikele tehtud proovist. Pildipaari all hakkasid inimesed tekitama aina meelevaldsemaid teooriaid toimunu kohta.
See oli hea näide sellest, miks tasub nn rahvaajakirjandusena tekkinud sotsiaalmeediauudiste asemel rohkem uskuda professionaalset ajakirjandust, mis toob reeglina inimesteni info, mida on vajaduse korral mitmest allikast üle kontrollitud.
Jah, kahjuks esineb isegi elukutseliste ajakirjanike töös mõnikord vigu, kuid ükski endast lugupidav ajakirjanik ei paiska rahvale hambusse suvalist pildipaari, üritamata enne aru saada, mis piltidel tegelikult toimus.
Sellistel puhkudel tuleb mulle alati meelde lugu, mida armastas rääkida Jaak Eelmets, mu eelkäija ERR-is: "Inimesed, ärge uskuge neid, kes räägivad, et maakera on lapik, ega ka neid, kes ütlevad, et ta on ümmargune. Tegelikult on maakera kausjas. Seda tõestab see, et kingadel kuluvad kõige enne ära ninad ja kontsad."
Toimetaja: Kaupo Meiel