Pangad kasvatasid koroonale vaatamata laenuportfelli ja kasumit ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Luminor Eesti Liivalaia kontor.
Luminor Eesti Liivalaia kontor. Autor/allikas: Rene Suurkaev / ERR

Eesti pangade laenude aastane kasv oli tänavu esimeses kvartalis pea protsendi võrra suurem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Kui maha arvestada Luminori Läti ja Leedu filiaalid, oli laenujäägi kasv lausa 5,7 protsenti.

Võrreldes eelmise aasta viimase kvartaliga kasvas pankade laenujääk pool protsenti. Laenukasvu vedasid majapidamised, kelle huvi eluasemelaenude järele püsis suur, selgub finantsinspektsiooni avaldatud pangandussektori ülevaatest. Eraisikute laenud kasvasid aastatagusega võrreldes 3,6 protsendi võrra. Samas kahanes eraettevõtete laenujääk.

Eesti pangandussektori laenujääk oli käesoleva aasta esimese kvartali lõpus 27,76 miljardit eurot.

Hoiuste mahu kiire kasv esimeses kvartalis jätkus. Hoiused kasvasid 12 protsenti võrreldes eelmise aasta sama perioodiga ja protsendi võrreldes eelmise aasta viimase kvartaliga.

Pangandussektori hoiuste jääk oli esimese kvartali lõpu seisuga 28,67 miljardit eurot.

Pankade kogukasum oli esimeses kvartalis 109 miljonit eurot, mida on 35 miljonit rohkem kui eelmises kvartalis ja 24 miljonit rohkem kui aasta varem. Suuremat tulu teenis pangandussektor peamiselt tänu dividendidele ning intressi- ja teenustasude väiksematele kuludele.

Finanstinspektisooni hinnangul püsis pankade kasumlikkus (9,2 protsenti) hea, ületades Euroopa Liid keskmist näitajat.

COVID-19 kriis Eesti pangandussektorit esimeses kvartalis oluliselt ei mõjutanud ning pankade likviidsus oli jätkuvalt hea, teatas finantsinspektsioon.

Varade järgi on Eesti pankadest suurim turuosa Luminoril, 35,1 protsenti, kuid sinna on arvestatud ka Luminori Läti ja Leedu filiaalid. Swedbanki turosa oli 30 protsenti, SEB Pangal 18,7 protsenti ja LHV Pangal 8,6 protsenti.

Finantsinspektsioon märkis, et võrreldes Euroopa Liidu keskmisega on Eesti pankadel suurem eluasemelaenude (vastavalt 15 ja 29 protsenti) ja väiksem kauplemisvarade ja derivatiivide (18 ja 0,4 protsenti) osakaal. See tähendab, et Eesti pangad võtavad rohkem krediidiriski ja ülejäänud Euroopa Liidu pangad rohkem finantstururiski.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: