Soome töötajad tahaks vähem töötunde ja rohkem palka ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Soome endise peaministri Juha Sipilä algatusel pikendati tööaega ja külmutati palgad.
Soome endise peaministri Juha Sipilä algatusel pikendati tööaega ja külmutati palgad. Autor/allikas: Rain Kooli / ERR

Soome ametiühingud loodavad sel aastal lahti saada eelmise valitsuse ajal sisse seatud tööaja pikendamisest ja palkade külmutamisest. Tööandjad hoiatavad, et ametiühingute liiga suured nõudmised toovad kaasa töökohtade vähenemise.

Soome suur tööstustöötajate streik läks eelmise aasta lõpus üsna märkamatult, sest samal ajal kõikus valitsus ja vahetus peaminister. Tööstustöötajad said aga kollektiivlepingusse lisaks 3,3-protsendisele palgatõusule paljude soomlaste jaoks väga tähtsa punkti: 2016. aastal Keskusta juhi, peaminister Juha Sipilä algatusel lisatud tasuta töötundide kaotamise.

2016. aasta niinimetatud konkurentsivõime kokkuleppega pikenes soomlaste tööaeg 24 tunni võrra aastas ilma palka tõstmata, vähendati puhkuselt naasmise tasu, alandati tööandjate sotsiaal- ja töötuskindlustuse makseid, samas kui töötajate maksukoormust tõsteti. Eesmärk oli muuta Soome investorite silmis konkurentsivõimelisemaks.

Tööstustöötajate saavutatud lepingut vaadates hõõrusid teised ametiühingud käsi: ka nemad loodavad nüüd vähemalt lisatundide kaotamist. Sellest on tekkinud laialdane arutelu, kas lisatunnid olid mõeldud ühekordseks meetmeks või oli mõeldud, et nii jääbki. Samamoodi jagab arvamused kahte lehte konkurentsivõime-kokkuleppe mõju. Majandusuuringute instituudi Etla uuring näitab, et kokkulepe aitas suurendada tööhõivet ja tekitada juurde tuhandeid töökohti. Ametiühingute keskliit kritiseeris Etla uuringut teravalt, kuna Etla ei arvestanud sellega, et tööaja pikenemine ei puudutanud kaugeltki kõiki töötajaid, samuti ei saa ametiliitude hinnangul tööhõive suurenemist otseselt seostada konkurentsivõime kokkuleppega. Ametiliitude hinnangul tuleb parempoolse valitsuse ajal sisse seatud lisatundidest kiiremas korras loobuda. Ametiühingute keskliidu SAK juhi Jarko Eloranta sõnul ei peaks tööandjate eesmärk olema odava tööjõuga Soome.

Kuigi Keskusta kuulub ka praegusesse valitsusse, et ole nende arvamust eriti kuulda olnud. Samuti valitsusse kuuluva Vasakliidu juht Li Andersson on aga lisatundide kaotamise poolt.

Praegu streigivad Soomes aga paberi- ja tselluloositöötajate ametiühingud, nõudes lisaks palgatõusule ka 2016. aastal lisatud töötundide kaotamist. Tööandjate esindaja metsatööstuskontserni UPM nõukogu esimees Björn Wahlroos hoiatas Soome ringhäälingu Yle hommikukavas, et metsa- ja paberitööstuses on suur konkurents ja UPM paneb Euroopas ühe tehase teise järel kinni, vähem-tasuvad kõigepealt.

"Meie tahaksime, et tootmine Soomes jätkuks, aga see ei jätku, kui Saksamaal või Rootsis toota on märgatavalt odavam. Probleem on selles, et Soome paberitööstuse töötaja palk on märgatavalt kõrgem kui Saksamaal või Rootsis," ütles Wahlroos.

Nii või teisiti, kollektiivläbirääkimised uute lepingute üle on alles algusjärgus ja mitu suurt streiki seisab veel ees.

Soomes rabatakse kõvasti tööd teha ja teenitakse Eestiga võrreldes ikka veel märgatavalt suuremat palka. Teisalt aga kõlab tavaliste soomlastega vesteldes üha rohkem rahulolematust selle üle, et helded toetused võimaldavad paljudel inimestel ära elada ka nii, et tööd teha pole üldse vaja. Munitsipaalala Arendusfond avaldas sel nädalal uuringutulemused, mille järgi 66 protsenti Soome töötutest ja 51 protsenti õpilastest ehk noortest oleksid parema meelega töötud kui võtaksid vastu ükskõik millise töö.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: