TÜ Kliinikum: me ei venita vaktsineerimisega ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Koroonavastane vaktsineerimine
Koroonavastane vaktsineerimine Autor/allikas: Jassu Hertsmann

Tartu Ülikooli Kliinikumi hinnangul ei ole vaktsineerimise tempo olnud aeglane, sest vaktsiine on tervikuna Eestisse vähe jõudnud ja rahuliku tempoga on ära hoitud vigu.

Pühapäeva õhtuks oli Eestisse saabunud 9750 vaktsiinidoosist vaktsineeritud 48 tervishoiuasutuses 2535 inimest, sellest 18 pühapäeval. Vaktsiini jaotati haiglatele ja asutustele proportsionaalselt töötajate arvuga. 4305 töötajaga Põhja-Eesti Regionaalhaigla on ära süstinud 699 vaktsiinidoosi.

Tartu Ülikooli Kliinikum, millel on 4628 töötajat, nii kaugele veel jõudnud ei ole. Seal on esimeses jaos saadud 500 kasutusse antud vaktsiinist vaktsineeritud 200 inimest, ütles Tartu Ülikooli kliinikumi juht Priit Perens, lisades et ülejäänud doosid on plaanis ära kasutada lähipäevil.

Küsimusele, mis on võrdlemisi aeglase vaktsineerimistempo taga, vastas Perens, et ta ei saaks öelda, et tempo on piiratud. "Meil valmistab apteek süstlad ette. Alguses oli tempo 100 süstalt päevas. Me nüüd tõstame seda tempot, kui vaktsiine juurde tuleb, aga meil on kolmapäevaks vaktsiinid otsas. Ma ei näe, et me kuidagi viivitaksime."

Justkui aeglase tempo taga võivad olla ka pühad. "1. ja 2. [jaanuaril] me tõesti ei süstinud, aga põhimõtteliselt alates 29. [detsembrist] me oleme iga päev süstinud," ütles Perens. Tema sõnul uuest partiist on oodata Kliinikumile 1000 doosi vaktsiini ja seda on plaanis hakata kasutama tempos 300 doosi päevas.

Perensi sõnul ei ole see kiirus mingisugune piirang. "Ma ei näe, et see oleks mingisugune pudelikael. Me süstime täpselt nii palju, mis on nõudlus ja kui palju meil doose on. Seda oleks võimalik ka tõsta," rääkis Perens. "Kas me teeme 500 ühe päevaga, et kõik inimesed on siin reas, või et me teeme seda rahulikus tempos, seal üldpildis ei ole väga suurt vahet."

Tartu Ülikooli Kliinikumi ravijuht Andre Kotsar ütles, et kõik vaktsiinid korraga ära kasutada epidemioloogiliselt suurt mõju ei omaks. "Selle kohta mingit tõenduspõhist infot ei ole, et see mõjutaks. Arvatakse, et vaktsiini kogusid on ikkagi äärmiselt väikesed esialgu. Ja ma olen samamoodi seda meelt, et me süstime neid koguseid, mis meile tuleb," rääkis Kotsar.

Kotsari sõnul võimalus, et mõni inimene saab vaktsineerides immuunsuse näiteks nädala varem, ei kaalu üles riski, et vaktsineerimist alustades võivad uue asjaga kiirustades vead tekkida. "Antud vaktsiin on kahtlemata väga eriline. Ta on temperatuuri suhtes hästi tundlik. Selle ettevalmistus ei ole päris võrreldav ja analoogne gripivaktsiini ettevalmistusega," lisas Kotsar.

"Ma usun, et me saavutame parema efekti, kui me teeme korrektselt ja adekvaatses tempos. Eriti alguses," ütles Kotsar ja lisas, et kui vaktsiine rohkem Eestiss saabub, on Tartu Ülikooli Kliinikum valmis mingil hetkel tõstma vaktsineerimistempo umbes 1000 doosini päevas.

Kui Tartu Ülikooli Kliinikum sai esialgu 500 vaktsiinidoosi, siis Põhja-Eesti Regionaalhaigla on teinud 699 kaitsesüstimist. Küsimusele, kuidas sama töötajate arvuga haiglad erinevas mahus vaktsiine said, ütles sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Eva Lehtla, et PERH lihtsalt kasutas esialgu antud vaktsiinid ära ja siis küsis ja ka sai neid juurde.

Lehtla sõnul antakse vaktsiine juurde neile haiglatele, kes neid ka tõepoolest vajavad, mitte neile, kes neid ära ei kasuta. Samas rääkis Lehtla, et eks vaktsineerimise alustamine võtabki õppimist ja tõenäoliselt tempo järgmisel nädalal ka tõuseb.

Teine kogus Pfizer/Biontech koroonavaktsiini, 9750 doosi, millest pooled on plaanis ära kasutada ja teine pool jääb kordusdoosi ootama, saabus esmaspäeva pärastlõunal Eestisse.

Toimetaja: Huko Aaspõllu

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: